delia paneb ära

tsiteerin:

tra, kuidas ma vihkan roolijoodikuid. peab olema lihtsalt eriline munn, et juua end sigalakku täis ja minna veel autoga sõitma. mitte ükski vabandus ei vabanda välja sellist käitumist. kui täis peaga on vaja tõesti mingit adrenaliinilaksu, siis hüppa üle aia ja mängi naabri kurja koeraga. mul on alati olnud autodega külmad suhted, nii külmad suhted, kui veel annab olla, olen täielik autovõhik, kui küsida mis auto see on, siis oskan vastata ainult mis värvi see masin on ja kas ta on kastiga või kastita. aga mul on lihtsalt KÕRINI nendest jobudest ja nolkidest, kes lähevad autokooli, sest käed ja jalatallad sügelevad ja tahaks lihtsalt autoga ringi nussida.

/ – - – /

igasuguseid ahve lastakse rooli taha, tüübid lähevad täis peaga autokooli või pohmelliga. munnid, kari munne. ma ei mõista inimesi, kes mõnitavad inimesi, kes on ETTEVAATLIKUD autot juhtides, kes võtavad aega, et olla kindlad, et teevad kõike õigesti. oled liiga kõva mees, et kasutada turvavööd? loodan, et oled sama kõva mes, kui su pea on esiklaasis kinni

Hummer

aroonia

lõputööst

rääkides lõputööst olen ma praegu purjus…

itaalia, fuck yeah

niisiis, itaalia teema hakkab veidi selginema. marsruut on suuremas osas paigas, varustus on suuremas osas olemas ja isegi seltskond on suuremas osas selgunud.

nimelt siis kõigepealt kui kõik läheb hästi maandun ma milano lennuväljal (see pole milanos muuseas vaid kohas nimega malpensa). minu jaoks sobib kuna ma milanosse tegelikult minna ei tahagi. esimese päeva tegelen sellega et vaatan ümbruses ringi, vast käin ikka milanos ka korra sees vaatamas ja õhtupoole on mul kokku lepitud ööbimiskoht ühe skulptorist proua juures, kes elab ühes villas linnast 40 minutise sõidu kaugusel. koht tundub hullult kena, selline poolmetsik suur aed mis pidi sellel ajal juba päris hea välja nägema. kui väga kena on, siis jään sinna võibolla paariks päevaks, kuulsin et sealt on hea pääs mägedele.

edasi on plaanis minna genoasse (genovasse) kus ma praeguste plaanide kohaselt ööbin meg ryani juures, jah see näitelja….okei, tegelikult pigem tema lookalike…aga siiski. sinna küll kauem kui üheks päevaks jääda ei kavatse.
Kui mul veab ja ma õige rongijaama leian, siis saan sealt sõita cinque terre algusesse…cinque terre on 5 küla mille vahel pole teed vaid ainult väike matkatrass mööda kaljusid…ja tuhnisin välja ka ühe “secret beachi” asukoha. selline koht, et pead kusagilt hullust trepist minema mingi platoo peale, siis sealt läbi mahajäetud kaevanduskäigu ühe private aiani, seal peab kella laskma, mille peale sind sisse lastakse ja siis kusagil annad 5 eurot ja siis läbid ühe kujudega aia ja laskud mööda kaljusid ühte vääääääga eraldatud randa. pidi olema poolnudistide rand…aga see pole põhjus miks ma sinna lähen, paljaid vanamehi saan ma piritalgi vahtida.

edasi lähen lõuna poole, liguuriast toskaanasse, loodan la speziast rongile saada ja pisasse jõuda, kohustuslik viltuse torni vaatamine ja siis õhtuks on mul üks mahedam hostel välja vaadatud. seal ka kaua ei plaani passida. tagasi genoa poole plaanin jala minna, vähemalt selle cinque terre’i külade vahe….soovitati tagasi minnes ülemist rada kasutada, kust pidi olema hull vaade alla merele ja küladele kaljunukkide otsas ja tee ise pidi minema mööda viinamarjaistadusi. lööge mind maha kui ma ühel ööl ei telgi kusagil kaljunukil olevas istanduses. õhtul kerge vein ja juust ja viinamarjad otse põõsast. oleks päris kena.

san remo jääb veidi prantsusmaa poole juba, õigemini täitsa piiri äärde aga tundus kena linnake ja seal lähedal on mägesid veidi, kui aega jääb, siis astun läbi. otsisin endale veidi reisikaaslasi ka aga üldiselt on nii, et need keda sa tahaksid et kaasa tuleks ei saa tulla ja need keda ei tahaks, hakkavad külje alla ujuma. lauri ütles et tal on koolis hull aeg ja jettel vist ka. rannot ikka mägedesse ei kutsuks:P ja ega mul neid sõpru rohkem polegi.
siiski on praegu selline teema et 2 kodanikku sealt meg ryani juurest lubasid minuga ühineda 5terre ajaks sest seal pidi hullult ilus olema. oleks täitsa kasulik kahte kohalikku kaasa saada, samas ma loodan et nad tüütuteks ei osutu, seni rääkides ja pildi peal jätsid küll normaalse inimese mulje.

ja viimane asi….te ei tea kui ilus seal on!

palju õnne

Just praegu on õige aeg aduda, et me oleme ajanud vahepeal segamini vabaduse tarbida ning vabaduse otsustada inimlike väärtuste kasuks. Inimväärne elu ei koosne rahast ja asjadest, luksuskaupadest ja kahjurõõmust teiste inimeste «tõehetke» üle.

Elukvaliteedi summaks on vaimsed väärtused, rikkad inimsuhted, tervislikud eluviisid, õnnelikud lapsed ja tugev ühistunne. Just neisse tuleb investeerida oma aega, mõistust, emotsioone ja tahet.

- Ilves