taasavastasin, kui hea lugu on ikkagi Genialistide ja Lea Liitmaa “Armastus”.
võin helistada kaubanduskeskusest
võime kõõluda maailma serval
võime rääkida tühistest asjadest
võin olla su mina ja teine
ma võiks olla su akude laadija
ja võib-olla su hommikueine
või kraadiklaas
väljas on külm ja kõnniteed on jääs. jah, päeva oli hea ja kevadine, kuid nüüd on veebruarikülmus tagasi. õhtul ukerdades alla Narva mäest, oleksin umbes kaheksal korral selili lennanud. ukerdades on kõige õigem verb siin, kuna kõndimiseks seda nimetada ei saa. miks? sest käed natuke laiali ja kontsadel liikumine ei ole kõndimine. auf keinen fall. muidugi võiks täistallaga jalatsid jalga panna, aga milleks? kui suudad talvel Eestis kontsadel liikuda, pole tasakaaluga mingeid probleem mujal liigeldes.
naistepäev möödus vaikselt. väga vaikselt ning seega nii nagu mulle meeldib. mõned head sõnumid sain ja ühe kallistuse. ja mida muud tahta? üritan veel ühe sõnumi autorit kindlaks määrata, kuna ei ole üldse kindel, milline neist sama nimega noormeestest mulle selle saatis.
homme on international day of awesomeness. kuidas tähistada? just be awesome. nõnda lihtne ta ongi. sellele tuleb küll RSVP’da positiivselt.
ja nii ongi hea. just nagu me oleme.
minu sisse sa ei näe.