Kell on 5:04 ja ma olen üleval. Olen ka varem üritan mõtteid kirja panna ja vahel on see isegi õnnestunud. Viimasel ajal kirjutan kõik oma veebipäevikusse, kuhu saab ikka igat segast teksti kirjutatud. Ma pean ennast pigem targaks ja asjadest arusaavaks neiuks, aga on üks teema, kus olen vaat et täielik võhik. See teema on „mehed ja nende mõttemaailm“. Inimestest aru saada on lihtne kuid mehed ei ole inimesed – nad on elusorganismid, kelle aju keerdkäike ja keerukust ei suudaks ükski geenius lahti seletada. Mis toimub seal nende ajukurdude vahel? Kui ta ütleb üht, kas ta ka mõtleb seda. Ja miks peaks keegi kirjutama sõnumisse „vabandan, kuigi ei peaks“? Mida paganat sa vabandad, kui saad ise ka aru, et ei ole põhjust? Koomikud need mehed. Ehkki mõned on ka päris kasulikud, kui nüüd järele mõelda. Kes ikka rakset toidukotti kannaks, kui mitte mees. Seda kõike tahtsingi kirja panna seekord, enne kui ununeb. Mu mõtetel on kalduvus laiali joosta ja siis ära kaduda. Mitte et ma selle üle eriti õnnelik oleksin. Ei, see ei sega neid üldse. Lihtsalt lasevad minema nagu isased kõutsid innaajal. Või olid need emased. Pagan neid teab. Mõtlesin täna, et kirjutaks nii hea päeviku stiilis asja, et saadaks lausa kuhugi kirjastusse. Vaatame, mis sellest loost saab paari nädala pärast. Ja miks ma üldse nii hilja/vara üleval olen? Kuna mu praegune töö on täielikult kopa ette visanud, kaua sa ikka neid toite inimestele ette kannad ja normaalset raha ei teeni, otsin uut ja saatsin mõned kirjad paarile kirjastusele, et tudeng otsib tööd. Eelkõige tahaks tõlketöid teha, kuna inglise keele oskust peab ju kuidagi ärakasutama. Mitte midagi ei tohi niisama vedelma jätta – muidu läheb oskus kaotsi ja sõrmed rooste. See kõlab hästi. Huvitav, kas ka minu „geniaalseid“ lauseid keegi kunagi tulevikus guugeldab, et neid siis kirjandis või mõnes muus laadses kirjutises kasutada? See oleks päris huvitav. On mõned väljaöeldud laused ka mul päris osavad ja naljakad. Kindlasti saavad neist kellelgi juhtnöörid edasises elus. Kuna ilmselgelt mu aju tahab, et ma juba magaksin, hakkab ka teksti mõte jänesehaake tegema ning ju pean siis organismi sõna kuulama. Aga mida teha kui und ei ole ega tule?
ja just avastasin uue inimese, kes seda loeb. Merci, cherie 