mis teema selle justin beiberiga on? skyplusi kirjas tutvustatakse teda ja Perezhiltonis ka räägitakse temast kogu aeg. mõtlesin, et vaataks siis youtubest, mis toimub. ja mida ma näen. mingi 16-aastane poisiklutt laulab armastusest ja mitte kunagi lahti laskmisest. 16-aastane being the operative word. isegi häälemurret pole olnud… laulab nagu tüdruk *insert VERY big smiley here*
It’s like an angel came by
And took me to heaven
blah.
pidustused selleks korraks siis läbi. ja mina ka. pean ütlema, et tore oli. hoolimata kõigest sellest jooksmisest ja paarist hammaste krigistamisest. kui asjad on korraldamata, ei ole hea. isegi kui need asjad on kõigest cantusetegemised. jah, saan aru, et “kõik on sõbrad”, aga vahel tuleks asjad ikka enne läbi ja välja mõelda.
eile olevat olnud väga head teatrid. nii ksv!! oma, kui ka reb!!. mitte, et oleks näinud. siinkohal mainin, et meile oleks konventi ikkagi vaja videokaamerat, et selliseid asju järgmistele põlvedele jäädvustada. või siis neile, kes köögist välja ei saa.
homme on naistepäev ja konsumis müüakse meeldiva hinnaga tulpe. võite ise arvata, millised endale ostsin. või tegelikult ei tulegi arvata. ma nii kui nii näitan ära. vaja ju eputada oma uue telefoni kaameraga.
ma üritan nüüd aru saada, kas värvid võiksid olla paremad või mitte. kui kuna tegemist ei ole siiski fotokaameraga, vaid telefoniga, ei pane pahaks. ja muide.. saan ka valida, tahan välku või ei.
täna hommikul oli pudruhommik. või siis pudrunommik nagu trükkisin mõne pildi pealkirjaks. mul tunne, et sõrmed on liiga suured. nii palju siis mu naiselikest kätest. aga mitte see ei olnud tähtis.. hoopis see, et tegin ära oma rebasreferaadi esitluse. Pluutost. ja mitte koerast, nagu pidevalt rõhutan. kui olin valmis, sain kolistamise. teadmatutele teadmiseks, et C!I!s ei plaksutata (muidugi võib), vaid pigem sahistatakse jalgadega vastu põrandat. see siis selleks, et kui sul sokk parajasti pooleli või teetass tühjendamisel, ei pea sa mitte meeldivat tegevust pooleli jätma. : D. ja sahistamine on tavaline. kolistamine (kontsaga vastu põrandat löömine) natuke vähem tavaline. ja kui tuli pärast vilistlane ütlema, et tema (ja ilmselt ka teiste) arvates oli mul hea asi tehtud, olin eriti uhke. eriti arvestades, et sellest inimesest võib jääda tihti mulje, kui rangest ja (konstruktiivse) kriitika austajast. aga mulle ta meeldib. referaadis kasutasin ka kaht videot: esimene ja teine. ning kuna paluti, lisan need ka meie siseinfosse : ).
ma olen nüüd väsinud.
ning tänu Siirile, on mu uuel südameasjal ka nimi: Pluuto. olles valge ja sinine, võiks küll Neptuun paslikum olla, kuid Pluuto on minu lemmik.
ahjaa. pildi värvide seisundit võis seletada ka see, et ma ei olnud võtnud kaamerasilma eest ära kaitsvat kilet. go me.
ning teeks reklaami. või noh mitte reklaami, aga levitaks. üks petitsioon, millele mina andsin allkirja. kui sulle meeldib, anna ka. petitsioon on saadaval siin.
ma olen haigeks jäänud vist. kogu aeg on külm ja hullem nohu. magada ei saa. gerly, too mulle hiinakat ja tule seltsi. ehkki taanist eestisse nii kiirelt ei jõua. ning gläm on praeguste andmete järgi 15nda märtsini suletud. õnneks ostsin lihapalle ja tomatipastat.
O bed! O bed! Delicious bed! That heaven upon earth to the weary head. - Thomas Hood
ärge kerige suvaliselt alla, sest täna tegelikult ka juhtus midagi. midagi põnevat. kruviksin pinget üles, kuid see pole ju mu kõikse tugevamaid külgi. otsustasin süüa teha. kuna saime uue pliidi, mis tegelikult ka töötab. (eile pidin vee keemaminekut ootama u 20min, täna läks o-lu-li-selt kiiremini). tegin siis tomatisuppi (või midagi laadset) ja mõtlesin, et tahaks juurde krõbedat saiaviilu. võin öelda, et jube maitsev tuli tglt. aga mina, nagu mitte-just-kõige-normaalsema-mõtlemisega inimene, otsustasin, et kõige parem idee on saia pannil valmistada. mõeldud, tehtud. freecelli fänn minus sai võitu ning selle asemel, et toidul silma peal hoida, läksin teise tuppa, kust tegelikult on pliidile ülihea vaade. ja järsku tunnen Lõhna. jah, seda Lõhna. keiti teab küll, millest ma räägin. aga vähemalt sain ma teada, kus meil tuletõrjeandur on ja kuidas seda vaigistada. ning kõige toredam - röster oli pliidil kõrval. ehk siis kogu jama oleks saanud ära hoida, oleks ma ainult selle kasutamise peale tulnud. FML ja facepalm.
halli värvi, vööga, kaks rida suuri musti nööpe. kaduma läinud PlinkPlonkist 08.01 toimunud Id Rev’i kontserdil. varrukas oli must natuke kulunud müts ja punased kahekordsed käpikud, millel on ka väga suur emotsionaalne väärtus. riputamistripp on katki (vasakult poolt mälu järgi). paremas taskus valge/heleda jämedama niidi küljes retro - plastmassist, paksem - valge helkur (kandiline, kui ei eksi). pilti võib näha http://www.orkut.com/Main#AlbumZoom?uid=11012615774297227490&pid=1262997968713&aid=1226775685$pid=1262997968713
hullemat moodi tahaks mantlit tagasi - külm on ju 
kui keegi kogemata/meelega võttis ja soovib tagasi anda, siis skräppigu mulle või helistagu 53441959. palun.
EDIT. nii tore, kui mantel tagasi tuuakse 
ma tundsin sinust pikalt puudust. alles siis mõistsin, kui kohtusime. ütlesin, et helistan jälle öösel sulle kunagi, et juttu ajada. täna mõistsin: kuidas saa helistada sulle, teise neiu mehele keset ööd. mis siis, et sõjaväes. mis siis, et meil on ajalugu. mis siis, et see poleks esimene kord. see poleks lihtsalt hea minust. ei pruugi mõista. ma ei helista. ehkki väga tahaksin.
there’s no getting over you, is there.
lugu.
Why can’t we get all the people together in the world that we really like and then just stay together? I guess that wouldn’t work. Someone would leave. Someone always leaves. Then we would have to say good-bye. I hate good-byes. I know what I need. I need more hellos. - Charles M. Schulz
eile: my blueberry nights; chasing Liberty; Becoming Jane; Role Models. ja pasta bolognese, puuviljasalat ja glögi (alkoholita). konvendis oli nagu põhjapoolusel - freezing.
minu uus tuleb parem ja parim. ükskõik, mis juhtub.
you fucked up galactically. võtsid minult ära põhjuse olla andestav. sind tunda tähendab olla sinus pettunud.
soove täitvat uut aastat teile kõigile.
Amicitias ongi armukesed, Filiae Patriaes naised ja Indlas sõbrannad.
ma ei ole just kõige naiselikum naine. või kõige tublim. või kõige ilusam. mitte ka kole, kuid… ma astun tihti ämbrisse. minu naljad võivad olla kohatud ning inimstele, kes mind ei tunne, solvavad. kuid nii see juba kord on. ma tean, et ei peaks selle pärast väga muretsema, kuid siiski.. ma ei pruugi olla kõige parem inimene, kuid mul on elule liiga tihti vahelesegav südametunnistus. ja eile ma solvasin kedagi. täiesti tahtmatult. nüüd on mul halb tunne selle tõttu. tahtsin vabandada, aga võimalust ei avanenud.
the only correct actions are those that demand no explanation and no apology. - Red Auerbach
tahtsin väga. väga-väga-väga. aga keegi teine sai.
tegelikult peaksin praegu õppima. ja tegelikult õpin ka, tegin lihtsalt väikese pausi, kuna teksti mõistmisvõime kadus ära. kaua sa ikka seda Apsinest loed. isegi inglise keeles, mis on nagu väga tüütus tõlkes. šokolaadi naudin ka. nimelt tegin õllelaual ühele ugalensisele Presidenti. yey me.
eile oli tantsukursuste lõpetamine. tore oli. eriti see, et jõudsin koju natuke enne kaht. ja täna hommikul ei suutnud üldse 10 paiku ärgata. ilmselgelt loengusse ei läinud. aga mul on teine veel ja sinna lähen. pean minema. esitlus on vaja ära teha. ena ei jõua. säärelihased valutavad eilest. mingi hetk, kui juba vironias olime, võttis üks nende rebane mind tantsima ning tegime fokstrotti ja quicksteppi (pm kiire fokstrott). kuna mul olid ülimadalad kontsad all, said sääred korralikult vatti. ja nüüd vannuvad. ei tahagi voodilt püsti tõusta, kui aus olla.
met this dude, he was hawt.
guyliani shoks on igati bueno. ega Belgia shokolaadist vähemat ei ootagi. lähen vägistan oma aju edasi ja lõpetan selle nilbuse, mida mõned ettekandeks nimetavad, ära.