masohhistlike kalduvustega neiu mõminad.

eile sattusin täitsa kogemata nägema sellist saadet nagu Eesti Top 7. ning neil oli kolmandal kohal Badass Yuki oma looga Changeling. Seda lugu olen (taaskord) juhuslikult näinud veel ETV pealt. juba esimene kord jäid nad kõrva ja silma (tuleb tunnistada, et vokaaliandev noormees on igati.. söödav). aga mitte ainult seda. nende heli on põnev ja hea. mitte üldse eestilik. paar nädalat tagasi laususin emmele, kuidas eestlased ei oska muusikat teha. üldjoontes that is. kuid seekord pean oma sõnu sööma. video on hea ja lugu veelgi parem. ning mis eriti ilus - poisid annavad 31. juulil PlinkPlonkis šõu ning see on üks neist, millest ma ilma jääda ei tahaks.

pildi sain siit.

kuula ja vaata neid myspace’st. mina tean, et mina küll kuulan.

pärast pisikest uurimist avastasin, et eelmainitud kuupäeval toimub PlinkPlonk the festival. ning seal võtavad pillid kätte veel sellised nimed nagu Seeland, Kapitan Korsakov, Id Rev jt. Ja Id Rev’i tahan veel näha. ei mäleta (ja ei viitsi kontrollida), kas neist olen kirjutanud, aga nad on head.

Ülejäänud esinejaid saab vaadata PlinkPlonki lehelt.

Taaskord veendusin, et erinevalt 90ndatest ei peaks 80ndad ajaloost ära kaduma. mul on mai alguses minek ühele sünnipäevale, mille teemaks on 1980ndad. eks ma siis guugeldasin ja wikitasin ja teen seda praegugi. ja juutuubitasin ka. blondie ja madonna ja joan jett and the blackhearts. ja dallas ja knight rider ja macgyver ja a-rühm ja magnum. pagana brilliant. aviatorid tulid moodi ja ofkoors on mul need olemas. oleks veel ray-bani originaalid, oleks eriti super. kuidas sa ei armasta Blondie’t ning ta Call Me‘d? Heart of Glass kuulub eelmise sajandi kaheksandasse dekaadi ning seega ei sobi.. kui VÄGA täpselt piiridest kinni pidada.

Hedi sünnipäeval üritangi oma sisemist Debbie Harry’t channelida.  või siis Madonnat tema algusaastatel. tuleb leida elektrisinised leggingsid.

ja kuidas võisin unustada cyndi lauperi?!?!?

pidustused selleks korraks siis läbi. ja mina ka. pean ütlema, et tore oli. hoolimata kõigest sellest jooksmisest ja paarist hammaste krigistamisest. kui asjad on korraldamata, ei ole hea. isegi kui need asjad on kõigest cantusetegemised. jah, saan aru, et “kõik on sõbrad”, aga vahel tuleks asjad ikka enne läbi ja välja mõelda.

eile olevat olnud väga head teatrid. nii ksv!! oma, kui ka reb!!. mitte, et oleks näinud. siinkohal mainin, et meile oleks konventi ikkagi vaja videokaamerat, et selliseid asju järgmistele põlvedele jäädvustada. või siis neile, kes köögist välja ei saa.

homme on naistepäev ja konsumis müüakse meeldiva hinnaga tulpe. võite ise arvata, millised endale ostsin. või tegelikult ei tulegi arvata. ma nii kui nii näitan ära. vaja ju eputada oma uue telefoni kaameraga.

ma üritan nüüd aru saada, kas värvid võiksid olla paremad või mitte. kui kuna tegemist ei ole siiski fotokaameraga, vaid telefoniga, ei pane pahaks. ja muide.. saan ka valida, tahan välku või ei.

täna hommikul oli pudruhommik. või siis pudrunommik nagu trükkisin mõne pildi pealkirjaks. mul tunne, et sõrmed on liiga suured. nii palju siis mu naiselikest kätest. aga mitte see ei olnud tähtis.. hoopis see, et tegin ära oma rebasreferaadi esitluse. Pluutost. ja mitte koerast, nagu pidevalt rõhutan. kui olin valmis, sain kolistamise. teadmatutele teadmiseks, et C!I!s ei plaksutata (muidugi võib), vaid pigem sahistatakse jalgadega vastu põrandat. see siis selleks, et kui sul sokk parajasti pooleli või teetass tühjendamisel, ei pea sa mitte meeldivat tegevust pooleli jätma. : D. ja sahistamine on tavaline. kolistamine (kontsaga vastu põrandat löömine) natuke vähem tavaline. ja kui tuli pärast vilistlane ütlema, et tema (ja ilmselt ka teiste) arvates oli mul hea asi tehtud, olin eriti uhke. eriti arvestades, et sellest inimesest võib jääda tihti mulje, kui rangest ja (konstruktiivse) kriitika austajast. aga mulle ta meeldib. referaadis kasutasin ka kaht videot: esimene ja teine. ning kuna paluti, lisan need ka meie siseinfosse : ).

ma olen nüüd väsinud.

ning tänu Siirile, on mu uuel südameasjal ka nimi: Pluuto. olles valge ja sinine, võiks küll Neptuun paslikum olla, kuid Pluuto on minu lemmik.

ahjaa. pildi värvide seisundit võis seletada ka see, et ma ei olnud võtnud kaamerasilma eest ära kaitsvat kilet. go me.

ning teeks reklaami. või noh mitte reklaami, aga levitaks. üks petitsioon, millele mina andsin allkirja. kui sulle meeldib, anna ka. petitsioon on saadaval siin.

ma olen haigeks jäänud vist. kogu aeg on külm ja hullem nohu. magada ei saa. gerly, too mulle hiinakat ja tule seltsi. ehkki taanist eestisse nii kiirelt ei jõua. ning gläm on praeguste andmete järgi 15nda märtsini suletud. õnneks ostsin lihapalle ja tomatipastat.

O bed! O bed! Delicious bed! That heaven upon earth to the weary head. - Thomas  Hood

What do stars do? … Shine! - Yvaine from Stardust

ma tean, et see bänd ei ole just kõige meelepärasem ja paljude kõrvadele ka vastuvõetav. kuid ma ei tea, miks. nende kõla ei ole üldse raske ja jube. mõni lugu on isegi selline… inspireeriv. ma ei istuks sin praegu, kui ei mängisk nende uusim album “this is war”. ja se on tegelikult päris hea. aga ma tahtsin kirjutada sellest, et näen tähti. või noh pigem küll tähte. aga arvestades, et tartu on valge linn ja pilvine tihti, on ka see omaette saavutus. aknal istudes hakkab külm, kuid siit ära minna ka ei taha. ilmselge - mina=masohhist. alati, kui näen tähti või isegi mõtlen nende olemasolule, ei tule meelde see, et tähed on taevakehad. ei. ehkki nad võivad olla surnud massid universumis, millelt valgus lihtsalt peegeldab tagasi. ja see on põnev. vaid meenub mulle kohe Stardust. üks parimaid filme, mida olen kunagi näinud. saadan rõõmuga pikalt Titanicu. ehk isegi Gone With The Wind’i. ehkki viimane on superb. ainult Stardust.

You know when I said I knew little about love? That wasn’t true. I know a lot about love. I’ve seen it, seen centuries and centuries of it, and it was the only thing that made watching your world bearable. All those wars. Pain, lies, hate… Made me want to turn away and never look down again. But to see the way that mankind loves… I mean, you could search to the furthest reaches of the universe and never find anything more beautiful. So, yes, I know that love is unconditional. But I also know it can be unpredictable, unexpected, uncontrollable, unbearable and strangely easy to mistake for loathing, and… What I’m trying to say, Tristan, is… I think I love you. My heart… It feels like my chest can barely contain it. Like it doesn’t belong to me any more. It belongs to you. And if you wanted it, I’d wish for nothing in exchange — no gifts, no goods, no demonstrations of devotion. Nothing but knowing you loved me, too. Just your heart, in exchange for mine. - Yvaine from Stardust

ei ole midagi paremat, kui olla armastatud. ilma selleta on kuidagi kurb. ja mis siis, et olen tundeline (hate the word btw). olen alati olnud unistaja ja fantaasiarikas. aga ma võin olla kurvalt õnnelik.

sisu leidmine võib olla raskendatud. eriti, kui kirja panna järjest, mis mõttesse tuleb. in love.

ma tahaks elada kõrgel. et siis teki sees aknal istuda, hiiglaslikust tassist enam kui magusat piparmündi teed juua ja lihtsalt olla. kui oled kõrgel, ei näe sind mitte keegi. ülim üksiolek. ja selline raske tunne. mitte kurb, aga lihtsalt natuke ohkamapanev ja … ei midagi.

tahan lund. lumetormi ja tuisku. jaanuaritormi ajal istusin kõigepealt ühikas akna all ja pärast Place’s. ideaalne pühapäev oli. siiri pani veel mingi põneva tüübi mängima. winampis that is. ei mäelta kahjuks, kelle. tahan, et nii mõnigi asi oleks nii nagu varem. kõik oli ilus ja hea ja tore ja ideaalne. lähen ja raputan oma lumekera ning vaatan, kuidas punases kuues jõuluvana keset lund seisab. on vähemalt mingigi torm.

ma mõistsin praegu, millest tunnen enim puudust - lumest ja lumelauast. mu tibu on vanematekodus ning ootab paremaid päevi. praegu lihtsalt tõmbaks käega üle, paneks silmad kinni ning mõtleks Are’le uuesti. seisad mingis tipus, kus kõik on jääs. nööpklapid kõrva, Revolverheld mängima ja libised allamäge. issand. kellele jalgpall, mulle lumelaud. sall näos ning hiljem jääs - kiirus liiga suur. eriti hea on mööda punast rada rahulikult allapoole liikuda. kuid miski ei ole parem kui offroad puude vahel ning siis peaaegu puusani puudrisse kinni jääda ning vanduda kõva häälega (samal ajal liiguvad 5m eemal lapsed ankruga üles). tähtis pole suur kiirus, vaid äkilised pöörded, mile sooritamiseks pead puust vahel kinni haarama - liigteravad nurgad. tähti ma sain.. nüüd tahaks lund ja mäge. ja tuult juustesse. ehkki peaaegi oleks tuul olnud “suustes”. mulle meeldib, kui tähed valesti lähevad. miks? pole aimugi.  aga kõige toredam on ringi käia peaaegu olematute vasaku käe ja täiesti olemasolevate parema käe küüntega. katsu sa kitarrikeeltelt meeldivaid helisid väljameelitada küüntega, mis pikemad kui 2mm.

ja Lady GaGa - Bad Romance on hea. tegelikult ta mulle ei meeldi. ehkki sina seda ei näe, on mu teksti tulnud liiga palju trükkimisvigu. eilne 6tunnine uni tahab juurde saada.

It took me nearly a year to get here. It wasn’t so hard to cross that street after all, it all depends on who’s waiting for you on the other side. - Elizabeth from My Blueberry Nights

taaskord vaatasin seda sama filmi. viimasel ajal olen üldse hakanud ammu vaadatud filme uuesti nautima. ja siis ka mitte tervet filmi. ainult neid kohti, mida armastan. miks mitte? they made me happy. and they still do. ehk peaks pealkirjale juurde lisama “Don’t know why“, kuid pole kindel. kõik tema lood on ühesugused - mõnusad ja rahustavad, unelevad ja mänglevad. ja My Blueberry Nights on fantastiline. kell on liiga palju. 00:51.

My heart is drenched in wine
But you’ll be on my mind
Forever

head ööd.

mul oli taas mõnus mõttelõng näpuvahel, kuid kahe sekundiga suutsin lahti lasta ja selle ära kaotada. mida ma teen? vaatan filmi (500) Days of Summer. ei ole veel lõpuni jõudnud.. isegi mitte poole peale, kuid olen veendunud, et minu jaoks on tegemist uue Notebook’iga. ehk siis ülihea filmiga. kas tsiteerin?

This is a story of boy meets girl. The boy, Tom Hansen, grew up believing that he’d never truly be happy until the day he met the one. The girl, Summer Finn, did not share this belief. You should know up front this is not a love story.

soundtrackil võib kuulda Regina Spektorit, kes ei feili kunagi, ja eelmise-üleeelmise generatsiooni tipptegijaid nagu Simon & Garfunkel ning The Smiths.

kaotatust mäletan ainult paari esimest sõna: “oled sa kunagi..” ja siis on head-aega.

People don’t realize this, but loneliness is underrated. - Tom Hansen from (500) Days of Summer

nautlemus.

vähe maganud ja väga väsinud. kuid siiski rahul. enam kui rahul. eile oli ülilahe. liikusime tallinnasse lumelaualaadale rotermanni kvartalisse ja nautisime sõite. pärast edasi leelu juurde ning öö poole ka hollywoodi. omg. min esimene kord tallinnas peol käia. ausalt. sander ja mart ja peep ja timo olid kõik väga wasted, ainult mina ja priit olime kainemad. pidu oli hea. väga hea. vahel oli tahtmine peebule ja timole äsada, kuna need tüübid on pehmeltöeldes idiootsed, kui joovad, kuid ei ole hullu. taksojuhiga räägiti võru keeles. tagasi võtsime takso, mille alustustasu oli 45 ja kilomeetritasu 19,90. 1,4 km läks 80 eeku. hommikul ütles leelu selle peale, et tellida tuleb - hollika juures pididki  need kõikse kallimad masinad istuma ja joodikuid ning ebakaines olekus inimesi  ootama. for some unknown reasons maandus sander minu kõrval ja kustus ülikiirelt - see tal kombeks. magada ka klubitualettides. ja igalpool mujal. ja ta norskas, ehk siis minu öö jäi… lühemaks kui oleks võinud. nüüd peakski magama minema, et valmistuda teisipäevaseks kontrolltööks (grammatilised kategooriad). ja nii õhtu- kui hommikusöögiks nautisin pitsat. viinaripitsat kui täpne olla. rimis on parem kui prismas. prismas on paprika vahel.

kuutsekal tehakse lund!

must love the States. sellele ainele registreeriksin isegi end.

180. STUPIDITY.

Stupidity is neither ignorance nor organicity, but rather, a corollary of knowing and an element of normalcy, the double of intelligence rather than its opposite. It is an artifact of our nature as finite beings and one of the most powerful determinants of human destiny. Stupidity is always the name of the Other, and it is the sign of the feminine. This course in Critical Psychology follows the work of Friedrich Nietzsche, Gilles Deleuze, and most recently, Avital Ronell, in a philosophical examination of those operations and technologies that we conduct in order to render ourselves uncomprehending. Stupidity, which has been evicted from the philosophical premises and dumbed down by psychometric psychology, has returned in the postmodern discourse against Nation, Self, and Truth and makes itself felt in political life ranging from the presidency to Beavis and Butthead. This course examines stupidity.

LA’s asuvas Occidental C0llege’s. vt siin.

Penny: Yes, I know men can’t fly.
Sheldon: No, no let’s assume that they can. Lois Lane is falling, accelerating at an initial rate of 32ft per second, per second. Superman swoops down to save her by reaching out two arms of steel. Ms. Lane, who is now traveling at approximately 120 miles per hour, hits them, and is immediately sliced into three. equal pieces.

in love with this show.