masohhistlike kalduvustega neiu mõminad.

selle pealkirja leidsin Kristiina blogist ja sobi ideaalelt tänasesse päeva. või siis pigem eilsesse õhtusse. nüüd hakkab alkoholi mõju lahkuma ning nälg näpistama. damn, kui tühi mu kõht on. keegi võiks mulle süüa tuua ja mind lõbustada. eriti tore, kuna vaatan filmi “Julie&Julia”. väga hea film on. ja teki all lamada, sest püsti tõusta LIHTSALT ei suuda. kõik käib ringi ja muud toredat. kuid kõik oli seda väärt. eilne lumesadu oli ideaalne.

ja ma luban sulle, gerly, et kui me kokku kolime, otsime korraliku pliidiga korteri ja ma kasutan seda vähemalt ülepäeviti mõnusate krevetivabade hõrgutiste valmistamiseks.

hungry. mitte eyes, vaid me.

ja ma olengi natuke veider, kuna ma jumaldan imelikke asju.

bussis. pitsakarbi peal. ma armastan lume kuule. noh, neid Snow Globe.. neid, mida raputades hakkab neis lumi sadama ja lendlema. talv ilma külmata. rahu, vaikus, puhtus. täiuslikkus. väljas on külm. lausa liiga külm minu jaoks. olen peaaegu et lõpetanud jõulukinkide ostmise. üht oleks veel vaja: Indla kuuse alla reedeks. mulle öeldi midagi. täpsemalt küsiti. ei tea, kas tegemist oli vihjega, kuid igaks juhuks valmistusin. või tegelikult oli mul see mõttes juba enne - paar päeva varem. andmisrõõm etc. bussijuht jättis ukse lahti; külm hakkas.

täna eksamil ei käinudki. eile sai Gerlyga Miris käidud, milles ei pidanud pettuma. meeldiv teenindaja, maitsev Kiievi kotlet ja mõnus atmosfäär. ma armastan jõulueelset aega. just neid viimaseid poolteist nädalat. isegi kui lund ei ole, on õhus ikkagi seda hõngu. seda erilist nüüd-tuleb-kohe-midagi-fantasilist hõngu. just nagu enne esimest suudlust. kerge ootusäevus, kud samas täielik kindlustunne ja rahu. süda lööb metsiku kiirusega. kõik, mis tuleb,väärt seda väikest närvieerimist ja hirmu.

isegi kui kõik on läbi, ei kao see õnnelikkus kuhugi. vahel ainult peitub. kuid alati enne järgmist murrab ta taas välja ja teeb näo, nagu eioleks ta kuhugi kadunudki.

elu ei ole evolutsioon. elu on kõigi asjade kordus.

ma tahan mõista Piiblit. ma ei ole uskuja, kui siis vahel harva ja ülinatuke, kuid siiski tahan mõista. tuhanded ja miljonid inimesed võtavad oma tegudeks eeskuju just sellest väikesest raamatust ning selle sõnast. nende jaoks Jumala sõnast. samas on Piibli ja (pimeda) usu kohta öeldud, et kristlus on kõige naeruväärsem, absurdsem ja verisem religioon, mis on kunagi inimkonda mõjutanud (Voltaire). mul ei ole soovi mõista Piiblit, kui juhendit elamiseks - enamus tavainimesi elavad nende samade kümne käsu järgi ja seda ise teadmata. võtame näiteks käsud 4-8:

4. Sina pead austama oma ema ja isa.  5. Sina ei tohi tappa.  6. Sina ei tohi rikkuda abielu.  7. Sina ei tohi varastada.  8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu.

Need kõik on enamike meist sisse juba lapsest peale kodeeritud - ma tean, et minu sisse on. ja sellesse ei puutu asi, et käisin väiksena vanaemaga koos kirikus, mõned korrad isegi pühapäeva koolis või fakt, et teadsin kunagi Meie Isa Palvet peast (ilmselt, kui praegu piisavalt pingutaksin, suudaksin ka selle meelde tuletada). see kõik ei tee minu Uskujat, vaid kõigest haritud ja pisut laiema silmaringiga inimese. ma aktsepteerin fakti, et on inimesi, kes ei mõista praegu ja ei hakka ka kunagi mõistma minu või mõne teise ateisti vaatepunkte. kuid soovin, et sellest ei tekiks probleeme, sest ka Raamatus on kirjas Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad (Mt 5:44). tea siis, mis on õige ja mis mitte.

Religioon on tavainimeste jaoks tõde, tarkade jaoks vale ja valitsejate jaoks kasulik.  - Seneca Noorem

mõtlesin, et ostaks Piibli. vanematekodus on mul vist paar tükki, kuid tartus võiks ka. kuid see pole odav lõbu, eriti minu kui tudengi jaoks. selle asemel tuleb appi vana hea sõber Ülemaailmne Võrk. Siit leiad Piibli eestikeelse online variandi, mis on vägagi lihtsaks ja käepäraseks tehtud.

mitte välimus, vaid pigem sisu on tähtis. vähemalt, kui asi puudutab kirjutisi. minu, kui tulevase filoloogi jaoks on ortograafia ja sõnastus siiski tähtsad. aga ka endal tuleb vahel vigu. ei ole perfektne meist keegi. ehkki Heidi Klum tundub küll. kolm (?) last ja ikka modell.. my respect.

aga tegelikult kirjutan seda sissekannet, kuna tahan öelda, et mulle meeldivad tekstid, millesse on tikitud piisavalt metafoore ja võrdlusi. need kaks ongi minu lemmikud. miks? muidugi võiks kirjutada, et kuu on hele(?), kuid palju ilusam oleks kuldkollast juustukera meenutav kuu. siin vihjan siis igivanale Miki Hiire koomiksite kogule, kus keegi väitis, kuidas ta vanaema/-isa rääkis, et kuu on nagu juust. tähed võiksid ju olla nõelaaugud taevas ning kahvatu asemel vampiirliku nahatooniga. jutumärke ka alati kasutada ei viitsi. ja ehkki minu laused on just vastupidised, meeldivad mulle ka pigem mitte-tammsaarelikud lühikesed või keskmise pikkusega laused. no palun - lause lõppu jõudes on algus juba ununenud. on’s seda vaja?

When you are describing,
A shape, or sound, or tint;
Don’t state the matter plainly,
But put it in a hint;
And learn to look at all things,
With a sort of mental squint.
~Charles Lutwidge Dodgson (Lewis Carroll)

natuke fantaasiat, mu kullakesed, ja kõik muutub paremaks.

tartus on torm. ja ma ei tahagi muud. peaaegu.. ma tahan, et mu saapad ja püksid ja kindad oleksid minu juures ja mina kuutsemäel või mõne muu lumise künka otsas, sest ega eestis muud tahta ei oskagi - mägesid meil siin ju ei ole. mina vapra inimesena ukerdasin töö juurde ja naudin siin tõelist talve. täpselt sellist talve nagu ma vajan. kes lund ei armasta, koligu egiptusesse. miks mitte nautida kõike, mida meie fantastiline parasvöötme kliima meile pakub?

mu tee aurab siinsamas ja ootab, et ka teda naudiksin. täna on tõeline naudingute päev. mul on veel Xenophoni jäänud tõlkida kaks lauset ja mõned poolikud. ma ootan reedet, sest siis tõotab tulla hea ja huvitav, kui mõni alt ära ei hüppa. mul on plaanid tehtud.

inimesed ei oska väärtustada seda, mis neil juba olemas on - alati tahavad nad rohkem ja rohkem ja rohkem.

ma unustasin oma vanemate pulma-aastapäeva ära. mul on piinlik. kohe meeletult, ehkki emme ütles, et pole vaja. kõik polegi vaja, aga mõnel asjal on mõte. õnneks liigun neljandal Võrru ja soovin emmele palju õnne sünnipäevaks.

Siiri otsustas place’i välistuled ka põlema panna ja meid mitte hämaruses hoida.

I had an intimate encounter with mr Snow and we fell head over heels in love.

Ms B.L says:
mul viskab küll vahel kopa ette et kõik paarikesed on nii õnnelikud, tahaks neid kiviga visata nagu sa ükskord ütlesid
Mari-Anne. says:
ma viskaks neid käsigranaadiga

jah. selline ma olen ja sellised me oleme.