masohhistlike kalduvustega neiu mõminad.

I cannot make speeches, Emma… If I loved you less, i might be able to talk about it more. - Mr. Knightley

käisime Triinuga Date Night’i vaatamas. mitte kõige hullem. palju on paremaid. kuid selles filmis on minu all time favourite tagaajamisstseen. kaks autot on ninapidi kinni kiilunud. ja siis üks sõidab tagurpidi ja teine edasi ning siis vastupidi. üks neist on väga seksikas audi ning teine NYC kollane takso. lovely. ning stseeni muusika. even lovelier. selle looga meenub alati sandri autos sõitmine. sest tal on enamasti just see plaat peal. ja ma sain mäkist kõige armsama rohelise draakoni lasteeinega.  ja tal käib suu lahti ning tiivad liiguvad.

eest on täitsa tapja. tseki sarvi *insert evil smiley here*

küljelt aga kõige tšillim üldse.

peaks talle midagi nimeks panema. Norbert. jah, Norbert.

ja siin natuke enne teise minuti lõppu on näha ka killukest sellest tagaajamisest.

väljas sajab vihma. päris hea on.

lõpetasin just selle vaatamise. kell on 4:00. ma tean, kuidas asjad on, aga siiski tahan, et nad oleks natukenegi teisiti. ja ma tean,  mis saab, aga ikkagi tahan, et läheks paremini. nüüd aga, pärast,  lähen ära magama. väga hea film on. kui ma vaid suudaks.

kunagi võiks vaadata Finding Nemo’t.

Girls are taught a lot of stuff growing up. If a guy punches you he likes you. Never try to trim your own bangs and someday you will meet a wonderful guy and get your very own happy ending. Every movie we see, Every story we’re told implores us to wait for it, the third act twist, the unexpected declaration of love, the exception to the rule. But sometimes we’re so focused on finding our happy ending we don’t learn how to read the signs. How to tell from the ones who want us and the ones who don’t, the ones who will stay and the ones who will leave. And maybe a happy ending doesn’t include a guy, maybe… it’s you, on your own, picking up the pieces and starting over, freeing yourself up for something better in the future. Maybe the happy ending is… just… moving on. Or maybe the happy ending is this, knowing after all the unreturned phone calls, broken-hearts, through the blunders and misread signals, through all the pain and embarrassment you never gave up hope. - Gigi from He’s Just Not That Into You

ja just siis, kui andsin alla, läks paremini. mingi veider saatuse keerdkäik?

eile: my blueberry nights; chasing Liberty; Becoming Jane; Role Models. ja pasta bolognese, puuviljasalat ja glögi (alkoholita). konvendis oli nagu põhjapoolusel - freezing.

minu uus tuleb parem ja parim. ükskõik, mis juhtub.

you fucked up galactically. võtsid minult ära põhjuse olla andestav. sind tunda tähendab olla sinus pettunud.

soove täitvat uut aastat teile kõigile.

What do stars do? … Shine! - Yvaine from Stardust

ma tean, et see bänd ei ole just kõige meelepärasem ja paljude kõrvadele ka vastuvõetav. kuid ma ei tea, miks. nende kõla ei ole üldse raske ja jube. mõni lugu on isegi selline… inspireeriv. ma ei istuks sin praegu, kui ei mängisk nende uusim album “this is war”. ja se on tegelikult päris hea. aga ma tahtsin kirjutada sellest, et näen tähti. või noh pigem küll tähte. aga arvestades, et tartu on valge linn ja pilvine tihti, on ka see omaette saavutus. aknal istudes hakkab külm, kuid siit ära minna ka ei taha. ilmselge - mina=masohhist. alati, kui näen tähti või isegi mõtlen nende olemasolule, ei tule meelde see, et tähed on taevakehad. ei. ehkki nad võivad olla surnud massid universumis, millelt valgus lihtsalt peegeldab tagasi. ja see on põnev. vaid meenub mulle kohe Stardust. üks parimaid filme, mida olen kunagi näinud. saadan rõõmuga pikalt Titanicu. ehk isegi Gone With The Wind’i. ehkki viimane on superb. ainult Stardust.

You know when I said I knew little about love? That wasn’t true. I know a lot about love. I’ve seen it, seen centuries and centuries of it, and it was the only thing that made watching your world bearable. All those wars. Pain, lies, hate… Made me want to turn away and never look down again. But to see the way that mankind loves… I mean, you could search to the furthest reaches of the universe and never find anything more beautiful. So, yes, I know that love is unconditional. But I also know it can be unpredictable, unexpected, uncontrollable, unbearable and strangely easy to mistake for loathing, and… What I’m trying to say, Tristan, is… I think I love you. My heart… It feels like my chest can barely contain it. Like it doesn’t belong to me any more. It belongs to you. And if you wanted it, I’d wish for nothing in exchange — no gifts, no goods, no demonstrations of devotion. Nothing but knowing you loved me, too. Just your heart, in exchange for mine. - Yvaine from Stardust

ei ole midagi paremat, kui olla armastatud. ilma selleta on kuidagi kurb. ja mis siis, et olen tundeline (hate the word btw). olen alati olnud unistaja ja fantaasiarikas. aga ma võin olla kurvalt õnnelik.

sisu leidmine võib olla raskendatud. eriti, kui kirja panna järjest, mis mõttesse tuleb. in love.

ma tahaks elada kõrgel. et siis teki sees aknal istuda, hiiglaslikust tassist enam kui magusat piparmündi teed juua ja lihtsalt olla. kui oled kõrgel, ei näe sind mitte keegi. ülim üksiolek. ja selline raske tunne. mitte kurb, aga lihtsalt natuke ohkamapanev ja … ei midagi.

tahan lund. lumetormi ja tuisku. jaanuaritormi ajal istusin kõigepealt ühikas akna all ja pärast Place’s. ideaalne pühapäev oli. siiri pani veel mingi põneva tüübi mängima. winampis that is. ei mäelta kahjuks, kelle. tahan, et nii mõnigi asi oleks nii nagu varem. kõik oli ilus ja hea ja tore ja ideaalne. lähen ja raputan oma lumekera ning vaatan, kuidas punases kuues jõuluvana keset lund seisab. on vähemalt mingigi torm.

tõmbasin selle endale. mingi TS variandi. pikkuseks näitab 1:56:39 ja mina olen 56. minuti juures. kõige mõnusam, mida siiani olen näinud, on huntpoisi kaheksapakk. mingi hetk nad bellaga ajasid juttu orsmt ja mina seda ei näinud.. ainult lihaseid. that’s kinda sad. aga vähemalt lõikas ta juuksed ära. mulle küll meeldivad pikemad juuksed, kuid mitte she-male tüüpi. ja need püksid on tõelised appetite killers.

käin linnas ära ja vaatan edasi.

olen matnud ennast viimase paari päeva jooksul terve kuhja tegemata asjade alla. matnud nende alla, kuid peitnud end reaalsuse eest romantiliste komöödiate/draamade varju. the Lake House, Stardust, My Sassy Girl, My Blueberry Nights, a Good Year, Elizabethtown. ainult mõned näited. täna kodust ei väljunudki, sest tuju ei olnud.

What if you live your life and no one is waiting? - Kate from The Lake House

ja ilmselgelt ei oska ma kirjutada täna. ehk peaks pessa pugema. minu pesaks on aknalaud, millele panin pleedi peale. et soojem oleks. ehkki vaataksin välja esimese korruse aknast ja seda ka mingi kuuri peale, oleks seal mõnus. kui ainult tähed ja kuu paistaks. make the stars come out. just for me, please.

lugu.

It took me nearly a year to get here. It wasn’t so hard to cross that street after all, it all depends on who’s waiting for you on the other side. - Elizabeth from My Blueberry Nights

taaskord vaatasin seda sama filmi. viimasel ajal olen üldse hakanud ammu vaadatud filme uuesti nautima. ja siis ka mitte tervet filmi. ainult neid kohti, mida armastan. miks mitte? they made me happy. and they still do. ehk peaks pealkirjale juurde lisama “Don’t know why“, kuid pole kindel. kõik tema lood on ühesugused - mõnusad ja rahustavad, unelevad ja mänglevad. ja My Blueberry Nights on fantastiline. kell on liiga palju. 00:51.

My heart is drenched in wine
But you’ll be on my mind
Forever

head ööd.

vaatasin eile taaskord filmi Angus, Thongs and Perfect Snogging. ja mitte sellepärast, et see oleks mingi ülihea film. mul oli lihtsalt paduigav. mul on üldse vahelpeal mingid metsikud igavlemise ja mitte-millegi-tegemise hood. mis on BS. mulle ei meeldi lebotada ja ekraani vahtida. ärge saage valesti aru - mulle meeldivad filmid ja sarjad etc, kuid ma tahan, et need oleksid viimased asjad, mida päeva jooksul teen, siis kui aega on. ja ma tahan, et seda aega ei oleks väga palju. ma ei ole just kõige suurem peoloom või väljas käija. isegi niisama jalutama ei viitsi väga. ehk tahaks ja peaks. tuleks leida motivatsioon. the stiff dylans - ultraviolet. hea lugu.

I don’t care anymore about looking perfect, it’s so overrated! I don’t need a nose job or blond hair, cos my sex-god boyfriend likes me JUST the way I am! - Georgia Nicolson from Angus, Thongs and Perfect Snogging

mul oli taas mõnus mõttelõng näpuvahel, kuid kahe sekundiga suutsin lahti lasta ja selle ära kaotada. mida ma teen? vaatan filmi (500) Days of Summer. ei ole veel lõpuni jõudnud.. isegi mitte poole peale, kuid olen veendunud, et minu jaoks on tegemist uue Notebook’iga. ehk siis ülihea filmiga. kas tsiteerin?

This is a story of boy meets girl. The boy, Tom Hansen, grew up believing that he’d never truly be happy until the day he met the one. The girl, Summer Finn, did not share this belief. You should know up front this is not a love story.

soundtrackil võib kuulda Regina Spektorit, kes ei feili kunagi, ja eelmise-üleeelmise generatsiooni tipptegijaid nagu Simon & Garfunkel ning The Smiths.

kaotatust mäletan ainult paari esimest sõna: “oled sa kunagi..” ja siis on head-aega.

People don’t realize this, but loneliness is underrated. - Tom Hansen from (500) Days of Summer

nautlemus.