masohhistlike kalduvustega neiu mõminad.

on see karma? kui jah, siis mille eest?

eile pärast koosolekut läksin suudlevatesse, kus hiljem liitusid minuga hele-riin ja veelgi hiljem triinu. sõin, tegime mõned kokteilid ja ajasime juttu. ilmselgelt olen mina üks neist, kelle alkohol muudab kiirelt lõbusaks (ja ainult positiivses mõttes) ja ilmselgelt pidin ma veikole helistama, et kas me võime talle külla minna. läksimegi TKKsse. kuna õppejõud oli neil ka seal, väga kaua passida ei viitsinud. triinu kadus juba varem ära ja meie heleriinuga võtsime jalad alla natuke enne kella üht öösel. tähe tänava alguses püüdsime takso ja kojusõit võis alata. panime hele-riinu tema kodu juures maha ning siis mõned minutid hiljem jõudsin ka mina koduni. ning siis algasid minu probleemid. juba maja välisukse juures avastasin, et damn - ma olen oma võtmed ära kaotanud. otsisin kõva viis minutit oma hiilgaslikust kotist, kuid ei midagi. helistasin siis hele-riinule lootuses tema juurde ööseks minna ja ega tal selle vastu midagi ei olnud. jõudsin ühika ukse juurde ja mõtlesin ümber, võtsin temalt konvendi võtme, et sinna minna - sest kuhu mujale sain neid jätta? konventi jõudes oli mul külm ja ebamugav olla. hullemat moodi. võtmed olid rebastoa laua peal. ma panen ALATI võtmed kotti ja kontrolli pidevalt, on nad mul alles. ning seekord siis niimoodi. kuna mul oli täpselt nii vastik olla, kui enne kirjeldatud, otsustasin, et ei hakka poole kahe paiku koju tagasi kõndima ning jään tudukasse ööseks - polegi seda varianti proovinud. ja võin öelda, et enam ei taha ka. gerly, kuidas sa suutsid?! madrats oli ääretult ebamugav ning poole öö pealt üles ärgates, tundsin, kuidas kõik liigesed olid kanged ja puusa juurest valutas. ausalt. reumat mul ei ole, kuid it sure as hell felt like it.

ahjaa. kogu selle tegevuse ajal sadas vihma ja puhus külm tuul ning seda ka mitte eriti vaikselt.

ning ma sain järgise semestri spordivanema ameti. viimane teeb kõik paremaks.

ning nüüd kergelt magamata, kõikjalt kange, hullema bedhair’iga tuleb mul ennast kodunt välja ajada ja vanaema pool käia. ning raamatust on veel u 60lk lugeda ning essee täna ärakirjutada-saata. ja õhtu on veel ees.

ja tegelikult ka! SLis sain fortune cookie’ga “beach house key”. argh.

jah. täna hommikul viskasin end voodisse pikali ja olin suundumas unedemaale, kui kuulsin karmeni äratust. sain magama nimelt poole 7 paiku C!S!s oli tore. ja C!F!E!s oli ka tore. “tore” ei ole üldse hea sõna. sest see ei väljenda midagi. täieti neutraalne sõna. sain seltskonda ja muusikat ja nalja. oleks tantsida ka saanud, oleks veelgi parem olnud, aga ei taha, et C!F!E! värvikandja peab rebasele ütlema, et kutsugu mind. siit ka too äraütlemine. kui sa ainult tantsiksid. aga kuna tean, et sulle ei meeldi, ei vihjanud ka.

pärast tegin cantust. ning minu fiducit kõlas üle 7 kohaliku rebase fiduciti, mis sai nende jaoks tähendada ainult üht.. jah… purjus madrustest laulmine on ilmselgelt minu rada, sest sain nii mõnegi positiivselt üllatunud naeratuse ja pilgu osaliseks pärast maha tagasi istumist. it felt good. oleks võinud ka mässajate laulu teha. külalisõhtul tegin ning sain ksv!! aplausi osaliseks - olevat keeruline lugu, mida juhatada. SavOs külas käies panin tähele, millise naudinguga nad laulu juhatavad. kõik kaifivad kõrgemal levelil ning juhatamine ise jääb vahel soiku. kuid lõbus on kõigil. miks meie nii ei tee? meil lihtsalt seistakse ja lauldakse. isegi jalaga rütmi ei lööda. mina valin edasipidi cantuseks ainult laule, mida saab lõbusalt teha. ei ole mingit igavlemist. nüüd tuleb veel leibcantus korralikult pähe õppida (no algusega on hooleta, aga viimaste salmidega on veel raskusi tuleb piinlikkuega tunnistada).

ning nähtavasti olen mina üks neid inimesi, kes oskab elu lõbusaks endal teha. tänan, Art.

ahjaa. C!F!E!le sain näpu peale. seljale, aga peale siiski. be creative siinkohal vihjeks, kuna me siiski ei suutnud kokku leppida, mida ma tahan. või noh… mina tean, mida ma tahan…

kuna seda muusikapala ei ole jõudnud veel sikutada, saate lingi. weezer - (if you’re wondering if i want you to) i want you to. ja ma tõesti tahan.

tegelikult pole minu õnneks palju vaja - piisab allahindlustest. eile suundusime Gerlyga vaba aja sisutamiseks poodidesse (ta vajas teksasid) ja taskus olid aled. mm. suutsin reservedist endale 99 eeguga vägagi ilusa üle põlve musta seeliku saada. mõtlesin, et päev paremaks ei lähe. siis leidsin NYst selle pika pintsaku (pealkirja põhjus), mida juba kuid olen otsinud ja selle eest küsiti 79 raha. müüja vaatas mind imelikult: kui eelnimetatud riideeseme stangelt rippumast võtsin läksin kepseldes ja “jess-jess-jess!!!” piuksudes riietuskabiini. aga mind ei huvita - sain selle. nüüdseks on ta muidugi juba kipsitolmune - veetsime öö gerlyga TKKs, kus tema sai endale põneva käemodelli ja pärast selle kipsist väljatoksija ameti ning minu hoolde anti pärast paari tundi üks rusikas, mis vajas lihvimist. ütleme nii palju, et õnneks noormees seda rusikat esitama ei pidanud - lihvimine ja kunstianne on minust väga kauged. aga koju sain natuke enne 7 hommikul ning uinumine toimus kiirelt pärast pea padjale panekut ning selja vastu radiaatorit surumist. huvitav, kuidas meie TKK visiidi põhjustanud noormeestel tööde esitamine läks…

täna õhtul taas UTLIBi lapsi hoidma. ahjaa. eile olime 45 minutit seal ja selle aja jooksul ei näinud ühtegi last, ainult raamatukogutöötaja sai söömas käia ning siis lasi meil ära minna. ehk täna läheb paremini - Uku pidavat sinna toodama.

ja selle soolaga tänavatel võiks midagi ette võtta - mu nahast talvejalatsid on triibulised ja viksimine ka ei ei aita. nüüdseks on juba tunne, et selle hooaja lõppedes pean need meeldivad kaaslased prügikastile annetama. damn.

on mul veel kipsipuru näos?

oli tore sind eile näha.

eile toimusid ÜS raimla poolt korraldatud akadeemiliste organistatsioonide vahelised võrkpallivõistlused. mina kui igati spordihuviline, kuid seda mitte alati praktiseeriv neiu, panin ennast kiirelt meie naiskonda kirja. baaaad idea. just selles suhtes, et teise mängu ajal hakkasid käed valutama - meeste servid pole naljaasjad isegi kui neid ei tehta hüppelt. kolmanda mängu keskpaigaks olid pisarad oi nii-nii lähedal. neljanda otsustasin vahelejätta - mängida on tore küll, aga kaua sa ikka ennast füüsiliselt piinad. eks siis kobis Gerly väljakule minu särgis ja kadri jalatsites, kuna ta tegelikult EI mängi võrkpalli. aga välja tal tuli ja pall läks ikka päris mitmel korral üle võrgu vastaste poolele. ja eriti tore oli see, et kuna meie olime oma alagrupis ainus naiskond, siis võrk oli ka meeste oma ja meil olid sellised normaalkasvus neiud. paar korda olid meie tugevamad mängijad päris hädas. mees tõstab käe ja lükkab palli meie poolele, nemad aga peavad hüppama ja aegajalt juhtub ka sedagi, et hüpe on kas liiga lühike või toimub sekundi murdosa võrra liiga vara/hilja. aga muidu oli tore. pähe saime kõigi käest. ja seda ma ütlen: oleks C!F!E! vastu olnud meil esimene, mitte kolmas mäng, oleksid nad naistelttotaalselt ja kiirelt ära saanud. võin enda peale võtta 3 punkti kindlalt, mis nemad said - kaks servi läksid võrku ja üks kaitse ka. selleks hetkeks olid käed juba punakas-sinakas-lillakad. damn.

aga pärast istusime raimlas niisama ja tegime nalja. eriti tore oli ühe C!S! kaasvõitleja poolt väljaöeldu, mida saab talle tema pulmas, kui abiellub kellegi teisega, meelde tuletada (ja öeldu ei olnud mitte kuidagi solvav, ebameeldiv või midagi muud korporandi jaoks ebasobivat, pigem naljakas).

aga nüüd tuleb asjad kokku pakkida, nõud ära pesta, ennast kokku pakkida, nr7 bussi peale poole 11 kobida ning siis kell 11 võrru suunduva mini-avasta-eestimaad bussile astuda - homme saan perearsti juurde minnes süsti, et ei seastuks.

i ‘heart’ snow.

istun, selg vastu radiaatorit ja kõik on parem. või siis vähemalt soojem. mu toas on vahepeal nau jääkapis või lausa väljas - kaks välisseina ja üks soojaallikas. mitte just kõige parem kombinatsioon. eriti kuna ma olen hullem külmavares. praegugi on seljas pikkade varrukate ja kõrge kaelusega pluus, villane kampsun ja pusa. ja ikka on jahe. midagi on ilmelgelt valesti. ehk peaks kaalus jälle juurde võtma, et kogu aeg ei külmetaks. sest kõik see algas pärast seda, kui olin 5kg kergemaks jäänud. ning seda kõike vähese, et mitte öelda olematu söömise tagajärjel. jah, ma tean, toitumishäired ‘n stuff. aga kuidas peakski tänapäeval üks neiu endast arvama, kui iidoliteks on alexa chung ja kate moss ja muud ülikõhnad kuulsused? kasvasin üles barbie’dega. kui see nukk oleks pärisnaine, oleks ta pihaümbermõõt 40cm ning rind vist 90. yey. kindlasti tahaksin mina enda lastele sellist eeskuju, mis hävitaks täielikult nende eneseaustuse ja tekitaks veidra minapildi. aga kurat küll. nüüd pean villased sokid radika vahelt ära võtma ja jalga panema, kuna sussidest ja tavalistest sokkidest ei piisa siiski.

Winter is the season in which people try to keep the house as warm as it was in the summer, when they complained about the heat. - kui vaid autorit teaks.

korraks oli südames jälle jõulutunne. lumi ja james morrison - the perfect match.

lugu.

Id Rev. kirjeldamaks nende eilset etteastet, võiks öelda snow patrol meets owl city meets aqualung. väga. hea. oli.

eile: my blueberry nights; chasing Liberty; Becoming Jane; Role Models. ja pasta bolognese, puuviljasalat ja glögi (alkoholita). konvendis oli nagu põhjapoolusel - freezing.

minu uus tuleb parem ja parim. ükskõik, mis juhtub.

you fucked up galactically. võtsid minult ära põhjuse olla andestav. sind tunda tähendab olla sinus pettunud.

soove täitvat uut aastat teile kõigile.

selle pealkirja leidsin Kristiina blogist ja sobi ideaalelt tänasesse päeva. või siis pigem eilsesse õhtusse. nüüd hakkab alkoholi mõju lahkuma ning nälg näpistama. damn, kui tühi mu kõht on. keegi võiks mulle süüa tuua ja mind lõbustada. eriti tore, kuna vaatan filmi “Julie&Julia”. väga hea film on. ja teki all lamada, sest püsti tõusta LIHTSALT ei suuda. kõik käib ringi ja muud toredat. kuid kõik oli seda väärt. eilne lumesadu oli ideaalne.

ja ma luban sulle, gerly, et kui me kokku kolime, otsime korraliku pliidiga korteri ja ma kasutan seda vähemalt ülepäeviti mõnusate krevetivabade hõrgutiste valmistamiseks.

hungry. mitte eyes, vaid me.

ja ma olengi natuke veider, kuna ma jumaldan imelikke asju.

bussis. pitsakarbi peal. ma armastan lume kuule. noh, neid Snow Globe.. neid, mida raputades hakkab neis lumi sadama ja lendlema. talv ilma külmata. rahu, vaikus, puhtus. täiuslikkus. väljas on külm. lausa liiga külm minu jaoks. olen peaaegu et lõpetanud jõulukinkide ostmise. üht oleks veel vaja: Indla kuuse alla reedeks. mulle öeldi midagi. täpsemalt küsiti. ei tea, kas tegemist oli vihjega, kuid igaks juhuks valmistusin. või tegelikult oli mul see mõttes juba enne - paar päeva varem. andmisrõõm etc. bussijuht jättis ukse lahti; külm hakkas.

täna eksamil ei käinudki. eile sai Gerlyga Miris käidud, milles ei pidanud pettuma. meeldiv teenindaja, maitsev Kiievi kotlet ja mõnus atmosfäär. ma armastan jõulueelset aega. just neid viimaseid poolteist nädalat. isegi kui lund ei ole, on õhus ikkagi seda hõngu. seda erilist nüüd-tuleb-kohe-midagi-fantasilist hõngu. just nagu enne esimest suudlust. kerge ootusäevus, kud samas täielik kindlustunne ja rahu. süda lööb metsiku kiirusega. kõik, mis tuleb,väärt seda väikest närvieerimist ja hirmu.

isegi kui kõik on läbi, ei kao see õnnelikkus kuhugi. vahel ainult peitub. kuid alati enne järgmist murrab ta taas välja ja teeb näo, nagu eioleks ta kuhugi kadunudki.

elu ei ole evolutsioon. elu on kõigi asjade kordus.

ma ei ole just kõige naiselikum naine. või kõige tublim. või kõige ilusam. mitte ka kole, kuid… ma astun tihti ämbrisse. minu naljad võivad olla kohatud ning inimstele, kes mind ei tunne, solvavad. kuid nii see juba kord on. ma tean, et ei peaks selle pärast väga muretsema, kuid siiski.. ma ei pruugi olla kõige parem inimene, kuid mul on elule liiga tihti vahelesegav südametunnistus. ja eile ma solvasin kedagi. täiesti tahtmatult. nüüd on mul halb tunne selle tõttu. tahtsin vabandada, aga võimalust ei avanenud.

the only correct actions are those that demand no explanation and no apology. - Red Auerbach

tahtsin väga. väga-väga-väga. aga keegi teine sai.