vihma sadas täna. esimest kevadvihma. ning müristas. kuidagi mõnus oli. see hea tunne, mis tekib kui vihm kukub vastu aknaplekki. kuidas seda nimetada? on olemas mürin ja kolin, aga… krabin. jah krabin on see sõna. esimene kevadvihm on midagi erilist. kuidas erilist, ma isegi ei tea, aga tal on selline… julgustav mõju. soojaks-läheb mõju. ootan sooje ilmu, et saaks suvevihma. kes iganes ütles, et päikesepaiste toob õnne, pole kunagi jalutanud vihmas.
mul on vaja häid kohti Peipsi ääres. suveks.
suutsin ära valida teemad eesti muinasaja ning rauaaja referaatideks. tamula asula; rauaaja ehted. vague i know, aga arendan midagi paremat välja..
korjan ühte playlisti kõik natuke kurva alatooniga lood, sest täna on selline päev. mitte kurb, aga rahulik. tohiks ma ainult veini juua…
EDIT. tegin ökoloogilise jalajälje testi. kui eestlase keskmine olevat 6,5, siis mina olen oma 2,25-ga eriline imelaps. olen suht veendunud, et mõne numbriga panin mööda, kuna mul tõesti ei olnud vanast võtta igasuguseid arveid. aga samas.. kuna bussiga väga ei sõida ja autoga ka mitte (jah, kui on külm, liiklen paiguti taksoga, aga sedagi mitte nii tihti), rääkimata lennukist. võib-olla ei pannudki väga mööda.
ning r-klahv tahab tööd lõpetada. vabandan, kui mõni puudu on.
