nüüd on esimene täiesti vaba päev pärast päris mitut nädalat. ma parem ei mõtle millelegi, kuna kui mina millegi üle oma pead vaevan, läheb kõik võimalik nihu ja minu soovidele täpselt vastupidi. üritan peaaegu et paaniliselt leida head lugu, mis aitaks kaasa selle sissekande arengule. sünni juures oli The Courteeners’i That Kiss. kuid see ei andnud piisavalt. kõige kurvem on see, et mu iTunes näitab, et olemas on “2746 songs, 7.5 days, 14.15GB” ja valida ei ole ikka midagi.
ma pean ostma endale konksud, millega saab kardinad eest ära hoida. pagana pärast, kaua ma siin kunstliku valguse käes istun!
eile oli mul Gerlyga mõnes mõttes heart-to-heart jutuajamine, mis arenes edasi… irvitamiseks naljakate nimede üle. tean - olen ebaviisakas, aga no kuulge. vahel tundub, et vanemad vihkavd oma lapsi, kui neile nime valivad-panevad. such as Õnnela. kuku pikali ja murra jalg. miks panna lapsele ülikeeruline nimi ja siis kurta, et keegi ei oska seda hääldada / kirjutada või siis et last narritakse koolis. dipshit vanemad. “dipshit” on viimasel ajal mu lemmiknimetus inimeste kohta, kes.. noh ongi dipshits. see kõlab siiski armsalt, kuid väljendab minu natukest negatiivsust. mitte, et oh-ma-olen-eluvihane. ei-ei. just, et.. siiski antud juhul olen ma siiski pahane selliste vanemate peale. ja sõna tähendus ja emotsioon sõltuvad väga suuresti kontekstist. dziisas.. olen hakanud tagaajama mingi väääga veidrat mõttelõnga. aga selle võite süüdistada Death Cab For Cutie - Meet Me on the Equinox. jah, kullakesed, see on see uus New Mooni lugu. iseasi kui uus ta nüüdseks juba on, kuid minu jaoks siiski. ma isegi ei mõista, mis mind täpselt selle loo juures paelub: on see meloodia või loo tugevus ja tempo, sõnum või hoopiski Benjamin Gibbard’i (ja Zooey Deschanel’i abikaasa) mõnus hääl. või äkki hoopis kõik eelmainitud kokku. sest on ju teada, et ühtegi heliteost ei tee heaks ning kõrvale meeldivaks ainult üks komponent, vaid kõigi seotute pingutused kokku. kas Beethoveni Kuuvalguse sonaat oleks sama kuulus, kui fantastiline oleks ainult parema käe viis? kas miski oleks üldse parim, mis ta olla võiks, kui ta on ühe inimese kätetöö?
No man is an island entire of itself; every man is a piece of the continent, a part of the main. - John Donne
kui ma peaksin surema, tahan olla organidoonor.