tartu. pühapäeva hommik. raamatukogu. kujutasin ette, et siin on vaiksem, kuid… üks tüüp koliski teise laua taha, kuna siin on liigselt hiire helisid. mu veenid on nõelapadjalaadsed, kuna viimati analüüse andmas käies lasti minu imepeenikeste veresoonte kallale praktikant. ma olen igati õppimise poolt, aga leidke neile suuremate veenidega inimesed selleks, vähemalt alguses. kurat, mu küüned on liiga pikad, et normaalselt trükkida, nii et vabandan juba ette ära võimalike kirjavigade eest.
teisipäeval on kontrolltöö keeleteaduses. vä-gis-ta-mi-ne. ja ajukepp. tegelikult tulingi raamatukokku eesmärgiga õppida ja natuke netis olla. reaalsuses on asjad vastupidi. mul oli hommikul ülihea mõte ja teema, millest kirjtada, aga sinna see ka jäi. nii juhtub, kui elupaigas netti pole. ma pean tunnistama, et olen natuke netihoolik. vähemalt sain raamatud ära viia.
mõtlesin, et prooviks ikka lugusid lisada. kuna olen suutnud oma FTP kliendi vajalikud tähekombinatsioonid ära unustada ja üldse programmid mind vihkavad, üritan kasutada nüüd “Add music”. ben lee-hungry. pole aimugi kas töötab. *naerunägu*
eniveis. hakkan nüüd õppima. can’t afford to fail. again.