masohhistlike kalduvustega neiu mõminad.

ma olen noor, kuid ometigi on mul, mida mäletada.ma mäletan oma esimest koolipäeva. päike paistis ja kõndisin abituriendi käekõrval mööda alleed koolini. ma mäletan oma esimest äraeksimist Pärnus. ma mäletan oma esimest armastust. kurat teab, mis see tegelikult oli, kuna armastus see küll polnud, aga 10-aastasele on nii mõnedki tunded segadusse ajavad. ma mäletan oma esimest vastuvõttu heade hinnete tulemusena. ma mäletan oma esimest suudlust.. ja ma ei mõtle tõde-või-tegu suudlust. mäletan esimest päeva Kesklinnas, kuidas keegi küsis: “kas see ongi see Liblikas, kes meie klassi tuleb?” ma mäletan, oma esimest koolipäeva Kesklinnas. ma mäletan oma esimest autosõitu enne autokooli minekut. ma mäletan oma esimest töökohta. mäletan esimest korda, kui sanderit ja marti nägin. mäletan oma esimest päris armastust. ma mäletan oma esimest heartbreak‘i, kui nutsin pikalt ja südamest. mäletan oma esimest lumelaua elamust, mis oli fantastiline. mäletan oma esimest lumelaua kukkumist. mäletan esimest korda, kui virmalisi nägin. mäletan esimest korda, kui Patte lugesin. mäletan oma esimest kirikuskäiku. mäletan oma esimest korda. mäletan oma esimest juukselõikust, mis läks väga-väga-väga halvasti. mäletan oma esimest - ja hirmutavat - passipilti. mäletan, kuidas esimest korda reisil käies olin kõigest nimi emme passis. mäletan oma esimest kassi, kes Hiiumaal metsa läks ja sinna jäigi. mäletan oma esimest komplimenti. mäletan oma esimest lõpetamist ja teist lõpetamist. mäletan oma esimest ülikoolielu päeva. mäletan oma esimesi kõrvarõngaid ja valu,mida tundsin, kui mu kõrvanibusid augustati. mäletan esimest poissi, kellega käisin (ma vihkan seda sõna). mäletan oma esimest mojitot. mäletan oma esimest ja siiani viimast cosmopolitani. mäletan oma esimest korda, kui kellelegi halvasti ütlesin. mäletan esimest päeva, kui maarjaga koos südamest naersin.

ma olen nii noor, aga ometi on mul nii palju esimesi.

ma tahan mäletada oma esimest last. ma tahan mäletada oma esimest ja loodetavasti ainsat abikaasat. tahan mäletada oma esimest päris-minu-oma kodu.

Miss Li - Oh Boy

maarja otsustas mu (emme) kleidile valget veini ajada. ja em oli just enne tulekut öelnud, et ärgu ma kleiti ära riku, kuna tema on seda ainult ühe korra kandnud:P õnneks natuke vett ja puhur ja kõik jälle korras.

aga natuke aegatagasi istusime maarja juures. rõdu, roheline tee sidruniga ja PM Slim. üritasin Talist kätte saada, kuna meenus, et ta elab sealkandis, et talle ehk rõdult või köögi aknast lehvitada, but no luck. ja me otsustasime, et kui mul graafik lubab, sõidame juunis paariks päevaks pärnusse. nautlema. mardile meeldis ka see idee. või siis natuke.

this is me…going to bed.

mul on probleem. lugesin üht blogi, kus nägin [..]aga 7 miljradit peaks lihtsalt “kaduma” [..] ja märkasin, et midagi on valesti. ma ei teadnud, mis see on. oli tunne, et kõik polepäris õige. üritasin üht- ja teistpidi, kuid ei midagi. miljard kirjutatakse ju j-ga, miks siis on halb tunne. ja siis nägin. r on vales kohas.ei ole vist päris normaalne, kui umbes 5 minutit tuleb välja mõelda, mis on valesti.

Jumalat ei loo kunagi õnn, kerge elu ega kuulsus, vaid häbi, nälg ja pisarad. Meis igaühes on Jumal lämbumas ja meie ülesanne on teda aidata, et ta võiks vabaneda. Igaühel on oma tee, mis viib ta vabanemiseni – ühel on selleks kurjus, teisel voorus – ja teisiti ei pääse.

Lõpuks on vaikus. Vaikus annab märku sellest, et igaüks jõuab oma jõupingutuses kõrgeima tipuni. Igaüks, kes tõuseb omaenese peast kõrgemale, põgeneb oma väikesest kahtlusi täis olevast ajust.

Me usume Jumalasse ja tema ajalikesse nägudesse ning tema ränkraskesse võitlusesse. Õndsad on need, kes ütlevad: „Vaid sina, Jumal, ja mina oleme olemas“. Õndsad on need, kes ütlevad: „Sina, Jumal, ja mina oleme üks.“ Õndsaimad on need, kes teavad, et ka seda ühte ei ole olemas.

- Lõik esseest Nikos Kazantzakise teose Askees põhjal

Uuskreeka keele ülesanne tänaseks. 10 minutit tagasi lõpetasin. täna ostsin raamatu. õpetage mulle ajaplaneerimist.!.!

rene, ma võin tulla kui just tööl ei pea vedelema.

võrus. üritan oma uuskreeka asjadega tegeleda, aga see ei tule eriti välja. raamatust olen lugenud 35lk ja kokku on 254. ja homseks on vaja sellest esseed. eee. scheisse.

wordpress.

tegin uue.

kes tahab lugeda, peab maili andma. muidu ligi ei pääse. ja kuna ma vaatan üle, millised kommentaarid pääsevad lõpuks ee.. teistele lugemiseks, ei ole vaja ka muretseda, et keegi teine aadressi näeks

ma hakkasin kartma. seda Anonüümset. ja seetõttu on ka see suletud. ma annan ainult mõningatele õiguse seda lugeda, et.. turvalisuse pärast noh. ei ole eriti tore lugeda kommentaare “ma olen jälgija. ma jälgin ja vajadusel järgnen.” ja kui sellega kaasneb töökoha, aadressi ja igasuguste muude asjade uurimine ning vist ka guugeldamine, ei ole see meeldiv. ma olen siiski blogimisest sõltuvuses ja see oli ainus võimalus jätkata. ma oleksin võinud ka eelmise kinniseks teha, kuid nii on tunne parem.