masohhistlike kalduvustega neiu mõminad.

taasavastasin, kui hea lugu on ikkagi Genialistide ja Lea Liitmaa “Armastus”.

võin helistada kaubanduskeskusest
võime kõõluda maailma serval
võime rääkida tühistest asjadest

võin olla su mina ja teine
ma võiks olla su akude laadija
ja võib-olla su hommikueine
või kraadiklaas

väljas on külm ja kõnniteed on jääs. jah, päeva oli hea ja kevadine, kuid nüüd on veebruarikülmus tagasi. õhtul ukerdades alla Narva mäest, oleksin umbes kaheksal korral selili lennanud. ukerdades on kõige õigem verb siin, kuna kõndimiseks seda nimetada ei saa. miks? sest käed natuke laiali ja kontsadel liikumine ei ole kõndimine. auf keinen fall. muidugi võiks täistallaga jalatsid jalga panna, aga milleks? kui suudad talvel Eestis kontsadel liikuda, pole tasakaaluga mingeid probleem mujal liigeldes.

naistepäev möödus vaikselt. väga vaikselt ning seega nii nagu mulle meeldib. mõned head sõnumid sain ja ühe kallistuse. ja mida muud tahta? üritan veel ühe sõnumi autorit kindlaks määrata, kuna ei ole üldse kindel, milline neist sama nimega noormeestest mulle selle saatis.

homme on international day of awesomeness. kuidas tähistada? just be awesome. nõnda lihtne ta ongi. sellele tuleb küll RSVP’da positiivselt.

ja nii ongi hea. just nagu me oleme.

minu sisse sa ei näe.

pidustused selleks korraks siis läbi. ja mina ka. pean ütlema, et tore oli. hoolimata kõigest sellest jooksmisest ja paarist hammaste krigistamisest. kui asjad on korraldamata, ei ole hea. isegi kui need asjad on kõigest cantusetegemised. jah, saan aru, et “kõik on sõbrad”, aga vahel tuleks asjad ikka enne läbi ja välja mõelda.

eile olevat olnud väga head teatrid. nii ksv!! oma, kui ka reb!!. mitte, et oleks näinud. siinkohal mainin, et meile oleks konventi ikkagi vaja videokaamerat, et selliseid asju järgmistele põlvedele jäädvustada. või siis neile, kes köögist välja ei saa.

homme on naistepäev ja konsumis müüakse meeldiva hinnaga tulpe. võite ise arvata, millised endale ostsin. või tegelikult ei tulegi arvata. ma nii kui nii näitan ära. vaja ju eputada oma uue telefoni kaameraga.

ma üritan nüüd aru saada, kas värvid võiksid olla paremad või mitte. kui kuna tegemist ei ole siiski fotokaameraga, vaid telefoniga, ei pane pahaks. ja muide.. saan ka valida, tahan välku või ei.

täna hommikul oli pudruhommik. või siis pudrunommik nagu trükkisin mõne pildi pealkirjaks. mul tunne, et sõrmed on liiga suured. nii palju siis mu naiselikest kätest. aga mitte see ei olnud tähtis.. hoopis see, et tegin ära oma rebasreferaadi esitluse. Pluutost. ja mitte koerast, nagu pidevalt rõhutan. kui olin valmis, sain kolistamise. teadmatutele teadmiseks, et C!I!s ei plaksutata (muidugi võib), vaid pigem sahistatakse jalgadega vastu põrandat. see siis selleks, et kui sul sokk parajasti pooleli või teetass tühjendamisel, ei pea sa mitte meeldivat tegevust pooleli jätma. : D. ja sahistamine on tavaline. kolistamine (kontsaga vastu põrandat löömine) natuke vähem tavaline. ja kui tuli pärast vilistlane ütlema, et tema (ja ilmselt ka teiste) arvates oli mul hea asi tehtud, olin eriti uhke. eriti arvestades, et sellest inimesest võib jääda tihti mulje, kui rangest ja (konstruktiivse) kriitika austajast. aga mulle ta meeldib. referaadis kasutasin ka kaht videot: esimene ja teine. ning kuna paluti, lisan need ka meie siseinfosse : ).

ma olen nüüd väsinud.

ning tänu Siirile, on mu uuel südameasjal ka nimi: Pluuto. olles valge ja sinine, võiks küll Neptuun paslikum olla, kuid Pluuto on minu lemmik.

ahjaa. pildi värvide seisundit võis seletada ka see, et ma ei olnud võtnud kaamerasilma eest ära kaitsvat kilet. go me.

ning teeks reklaami. või noh mitte reklaami, aga levitaks. üks petitsioon, millele mina andsin allkirja. kui sulle meeldib, anna ka. petitsioon on saadaval siin.

ma olen haigeks jäänud vist. kogu aeg on külm ja hullem nohu. magada ei saa. gerly, too mulle hiinakat ja tule seltsi. ehkki taanist eestisse nii kiirelt ei jõua. ning gläm on praeguste andmete järgi 15nda märtsini suletud. õnneks ostsin lihapalle ja tomatipastat.

O bed! O bed! Delicious bed! That heaven upon earth to the weary head. - Thomas  Hood

enne veel soovin palju õnne ka triinule ja annele. mäxist hakkan eriti puudust tundma tuutitamisel ja meie meisterlikul bitshimisel : D.

aga jah. in love. täielikult täiuslik. vähemalt esmasel vaatlemisel ja katsumisel ja nautimisel. 5530, you are awesome.

ja nüüd lähengi teki alla koos.. pean talle veel nime panema… ja juhendiga, et avastada kõike, mida mulle pakub.

õnneks siiski ei ole tegemist morbiidse pealkirjaga, vaid.. või noh.. pealkiri on küll morbiidne, aga sisu ei ole : ). kallis kadri, palju õnne. nüüd saad oma uhke uue (praegu veel ema) tekliga ringi kõndida ja värvilisena end tunda. you shall be missed.

nagu näha, on kommerss kätte jõudnud. seekord siis kevadkommerss, kui 7.märtsil saab C!I! loomisest täis 86 aastat. oleks ma vaid inimene, kes nutab teiste juuresolekul.. mu ripsmetušš ei oleks siis mitte enam silmil püsinud… pigem silma alla liigelnud. homme on õestus ja perekonnaõhtu Neo Baltias (ehk sai õigesti) ning pühapäeva hommikul pudruhommik, kus kannan ette ka vaevaga (kaks päeva) ehtud referaadi Pluutost.. taevakehast that is. ehkki koera pilt on seal ka olemas.

ja kui mina kunagi värvid peaks mingi õnnetuse ja gerly meeltesegaduse tõttu saama, siis palun, ÄRGE laulge mulle sõprade laulu. üldse mitte ei taha!!! tehke parem minu leibcantust. selle jaoks annan juba siin ja täna loa ära. ma ei taha mõelda “kurat teab, mis moodi tal seal läheb” või midagi sellist.

vahemikus 30.03 - 27.05 tuleb mul esitada kuus tööd, millest kolm on referaadid, kaks esseed ja üks retsensioon. aitäh, eesti keskaeg, muinasaeg ja euroopa pronksi- ja rauaaeg ning ei tohi unustada ka uuskreeka keelt. peaks vist tegelema hakkama. ja keskaja kirjanduse nimekiri on way too long.

aga vähemalt sain eile rebasreferaadi valmis. no mõned iluvõtted tuleb veel teha, aga jah.. pühapäevaks pm valmis… powerpointiga on sama lugu. let’s make things pretty.

ning tänu google desktopile näen kohe, kui gerly uue sissekande teeb. miks app selle blogi just valis, ma ei tea, aga ei kurda ka : )

panin twilighti uuesti sikutama.

keiti, mäletad? sa oled õnnelik. ja seda on näha ja kuulda.

täna hommikul avastasin, kui väga lähedal on mu orkuti ennustused elule. minu elule siis. ja veidral moel ka sorority life’i omad. natuke hirmutav.

Today’s fortune: If you’re never scared or embarrassed or hurt, it means you never take any chances

kui kell saab 23:50, algab uus. ja kõik ongi hea. kui väljaarvata see, et küüned on nõrgaks muutunud. aga maailmarevolutsiooni kõrval on see väike asi nagu ütleks mu isa.

täna oli kummiku päev.

keiti, ära ole kurb ja pahane. tule teisipäeval parem meie külalisõhtule. uurin kellaaja välja ja… või siis mingi päev minuga kleiti vaatama kommersi jaoks. i ‘heart’ you.

There is still no cure for the common birthday. - John Glenn

soovitavalt ilusaid. ma armastan kollaseid tulpe. või tegelikult. ostan endale ise.  nad on puhtad ja säravad ning teevad kõik heaks.

ja eile küsiti, et mul olevat sünnipäev tulemas. mis peale vastasin “ära tuleta meelde”.

rain like it never has before.

ehk peaks asja suletuks tegema nagu soovitati.. aga sama hästi võiksin sahtlisse kirjutada. mulle meeldib see tunne, mille saan. nagu kirjutaks kõik hiiglaslikku musta auku, kust midagi tagasi ei tule. aga ma ju tean, et kõik tuleb tagasi. ja kõik saab olema parem. mingil hetkel. ehk.

andke mulle õhku.

but if you’ll never try you’ll never know.