masohhistlike kalduvustega neiu mõminad.

eile sattusin täitsa kogemata nägema sellist saadet nagu Eesti Top 7. ning neil oli kolmandal kohal Badass Yuki oma looga Changeling. Seda lugu olen (taaskord) juhuslikult näinud veel ETV pealt. juba esimene kord jäid nad kõrva ja silma (tuleb tunnistada, et vokaaliandev noormees on igati.. söödav). aga mitte ainult seda. nende heli on põnev ja hea. mitte üldse eestilik. paar nädalat tagasi laususin emmele, kuidas eestlased ei oska muusikat teha. üldjoontes that is. kuid seekord pean oma sõnu sööma. video on hea ja lugu veelgi parem. ning mis eriti ilus - poisid annavad 31. juulil PlinkPlonkis šõu ning see on üks neist, millest ma ilma jääda ei tahaks.

pildi sain siit.

kuula ja vaata neid myspace’st. mina tean, et mina küll kuulan.

pärast pisikest uurimist avastasin, et eelmainitud kuupäeval toimub PlinkPlonk the festival. ning seal võtavad pillid kätte veel sellised nimed nagu Seeland, Kapitan Korsakov, Id Rev jt. Ja Id Rev’i tahan veel näha. ei mäleta (ja ei viitsi kontrollida), kas neist olen kirjutanud, aga nad on head.

Ülejäänud esinejaid saab vaadata PlinkPlonki lehelt.

alates homsest olen hõivatud võru folgiga. jumal tänatud - on teha midagi.

mul ei olegi midagi öelda. lovely.

olla kaks
lahti lahti lahti
maailmaotsimisraamatut

surutud silmitsi teineteise vastu
teineteise sisse
nagu raamatud iial ei saa

nii et iga leht leiab lehe
iga rida rea
iga sõna sõna
iga täht tähe

iga värin värina

ja mõte
mõtte

Jaan Kross

I cannot make speeches, Emma… If I loved you less, i might be able to talk about it more. - Mr. Knightley

selleks semestriks on vist kooliga kõik. jumal tänatud. ehkki euroopa pronksi- ja rauaaja hinnet pole veel välja pandud. keskaja juba feilisin, niiet jah…

aga nüüdsest plaanin võru pesitseda. esmaspäeval näitan veel tartusse nägu, käin valves, koristan, viin Gerly paberid ära ning kolin viimase varanduse korterist välja.

alati võib mulle võrru külla tulla.

nüüd aga võtan kassi kaissu ja suundun voodi poole. eile sain ainult 5 tundi magatud.. ilmselgelt natuke vähe. ja seda juba teist korda sel nädalal.

praeguse seisuga on mul päris hea tunniplaan valmis:  kolm ainet ja 4 loengut nädalas. ning mitte ükski neist ainetest ei ole seotud klassikalise filoloogiaga.. arheoloogia ning uuskreeka keel. pean ütlema, et otsus võtta järgmisel semestril kreeka keelt tuli natukese üllatusena iseendalegi.. ma ei käinud väga palju kohal ja unustasin kogu aeg iseseisvad ülesanded ära teha. minu jaoks ei ole keelte õppimine kunagi probleem olnud, kui ma viitsin sellega tegeleda. pärast nädalat Kreetal hakkas ka kreeka keel minu jaoks mingit sense’i tegema. vene keelega pole seda kunagi suutnud. ehk peaks lihtsalt kasvõi nädalaks Venemaale minema. keele “sees” olemine aitab ääretult.. isegi, kui see aeg on tõesti lühike. sa saad keele tunnetuse ning ta kõla jääb kõrvu kõlama. Ilmselt oleks minu jaoks ääretult raske õppida mõnda Indoneesias esinevat keelt, kuna mul pole aimugi, millisena ta tegelikult kõlab. “tegeliku” all mõtlen siis ilmselgelt kohalike keelekasutust.

Ma loen ja imestan - kuidas saab keegi nii sisutut teksti kirja panna… samas loen Griisu blogi (tal on see kutsetega) ja imestan - kuidas saab keegi nii mõnusalt kirjutada. need, kes griisu blogi lugema ei pääse, uskuge mind.. suudaks ma nii. ehk siis, kui ilm on sombune ja veinipokaal pooltühi. ag täna ei ole see päev. täna on see päev, mil ma lähen UTLIBi oma viimast referaati tegema ja õhtul koristan edasi. eile sai suur koristus ära tehtud. liigutasin oma voodit, mida ei ole juba PIKALT liigutatud, ja.. te kõik teate neid koristusvahendite reklaame, kus lapiga tõmmatakse üks osa puhtaks ja kohe on näha erinevus? no mul oli eile nii tolmimejaga.. tolmu imedes.. kui halvasti see kõlab.. või pigem valesti.

ning mul on tunne, et Paul on suremas. eile tõmbasin tal ühe lehe küljest ära, mis oli täiesti kuivanud.

Meet Paul. The only man in my life. and he’s dying too. mäletan üht filmi, kus mees viis potilille poodi tagasi, kuna see suri. “i did not kill this plant. i read to it, i sang to it, i talked to it, i watched TV with it and i even drew a picture of it! and i thought the plant liked me”. mis peale müüja vastas: “but did you water it?”

aga veel koolist. kui kõik nii jääb, siis saavad mul teisipäevad ja reeded vabad olema ning kolmapäeviti ja neljapäeviti ainult üks loeng olema. how awesome is that *large smiley*

ahjaa.. eile olid konsumis ülimaitsvad praekapsad. ma lihtsalt PIDIN seda mainima.

Meid on siin ilmas enam kui 6,8 miljardit. ja need on viimased andmed. nõnda viimased, et lausa selle aasta esimesest juunist. Euroopas 710 miljonit ning Eestis 1,3 miljonit. Kus on kõik need inimesed? või veelgi parem küsimus, kus on kõik need mehed? natuke matemaatikat. ning ei, matemaatika ei ole üks mu tugevaid külgi.

võib eeldada, et umbes pool rahvastikust on mehed ehk siis 0,65 miljonit. homoseksuaalseid inimesi on erinevate uurimuste kohaselt 2-13% ehk alles jääb 565 000 ja 637 000 “sirget” meest. Neist allesjäänutest umbes 68% on vanuses 15-64, mis teeb siis 430 000. võtame veel natuke maha, sest ilmselgelt 15 on way too young ja 64… don’t get me started. ma võtaks umbes poole maha.. igaks juhuks… ehk siis ligikaudu 200 000 meest, kellest veel vähemalt pooled on hõivatud. kas te kallid vallalised naised saate aru, et terve Eesti peale on ligikaudu 100 000 vaba ja vallalist 20-30 aastast meest? Kui sellest arvust veel maha võtta narkomaanid ja muidu kõlbmatud mehed, siis mis jääb alles…

võib-olla kõik naised ei olegi mõeldud elama kellegagi koos. vahel ainus, mida vajad, on head sõbrannad ja fantastilised kokteilid.

homme on eksam. üks hullemaid vist üldse. ning eriti hulluks teeb selle fakt, et ma ei ole peaaegu üheski loengus käinud. eks ma siis istun siin utlibis raamatute taga ja üritan midagiGI meelde jätta. kahtlen, kas õnnestub. aga tegelikult oleksin palju parema meelega kodus teki all ja mängiks simsi. kui gerly mängib kolme, siis mina teist. olen ka kolmandat proovinud, aga siiski kaks on parem.

kreeka keele KT tegin täna ära. ei olnudki nii hirmus, kui arvasin. 45 min ja valmis. ning siis leidsin ukse tagant veiko. või täpsemat - tema leidis minu. valmistus seal inglise keele raamatu raportiks. ajasime juttu ja killisime sääski. no neid on liiiiga palju ja igaaaaal pool. eriti tüütud.

mul on karvane tunne, et pakin kolm raamatut kotti ja komberdan koju. hullem laip. aga samas… kella 19 ajal pidi toimuma kohtumine C!R! rebastega.. ehk kannataks veel mõnda aega siin ära, et siis sinna minna. kasvõi natukeseks.

kurat, küüned tuleb ära viilida - trükkimist takistavad, põrsad.

aga avastasin, et pean ainult kolm eksamit tegema see sess. nimelt moodustavad uuskreeka kaks KT ja essee kokku arvestava. issand, kui hea meel mul on. ikka veel. lausa kaks päeva juba. eileõhtusest õppimisest ei tulnud ka midagi välja, kuna koju jõudes olin väss ja vajusin kiiktooli mingit briti krimikomöödiasarja vaatama. päris hea olli. ning siis vajusin voodisse ja uni tuli kiirelt. eks see 7 tundi autoroolis andis tunda ka.

Kuidas teil eksamitega on? mis lõbu on niisama kirjutada, kui keegi ei kommenteeri. let’s interact, people!

Eurovisioon. mõne jaoks aasta tippsõndmus kindlasti. tegelikult ei olegi kõige hullem. Taani esitab oma lugu ning siinkohal pean nõustuma ERRi kommentaatoritega - nostalgiline ESCi lugu. selline nagu kunagi oli Charlotte Nielsen (oli vist). Mis mõttes lasti hispaania tagasi lavale? kas tegelikult tahtis ka keegi selle laulu ajal lavale ronida? kui, siis ilmselt selleks, et lauljat ära ajada.

Ja mis teema selle tsirkusega on? See sama hispaania ja nende “imepisike asi” (TWSS btw) ning teises poolfinaalis oli veel üks. ei mäleta, mis riik või esitaja, kuid oli selline tsirkuslik. ja kas ma olen ainus, kellele laulja meenutab natuke Carrot Top‘i?

Kas märkasite, kuidas meie kallis sini-must-valge värvikooslus on eurovisiooni jaoks tihtipeale ideaalne? selle aasta Iisraeli “Milim” näiteks. või meie eelmise aasta Kondajad. või oli Rändajad vist siiski.. sellise hea power ballaadi valgustuseks.  Punane on samuti hea, tugev värv, kuid meie lipuvärvidele muu siiski vastu EI SAA.

UK lugu “that sounds good to me”. mind painab juba viimased vähemalt viis aastat küsimus, kuidas riik, kust on pärit nii palju häid artiste, saadab ESCile alati esinema mingi käkerdise. ausalt.

Aga selle aastat väga head lood olid Türgi, Ukraina, Prantsuse (ei ole lubatud mulle nina alla hõõruda hiljem), Belgia (poiss kitarriga, mida veel tahta), Gruusia, Iisrael. Minu jaoks on siiski selle aasta parim lugu Saksamaa. See on lugu, mida kuulaks suurima rõõmuga ka pärast saate lõppemist. Sel aastal kulutasin 10 krooni.

Teadsin, et olen Feminnemi varem näinud: sel aastal Horvaatiat esindanud naistrio on ESCi laval olnud ka 2005, kui lavalaudadel oldi Bosnia ja Hertsegoviina eest.

Pean veel mainima, et praegu näidatav show (hääletamine on läbi ja vaat et tantsumaraton toimub) on ääretult lahe. thumbs up.

Kahtlen, kas viitsin lõpuni üleval olla - homme tuleb päev otsa autoga sõita. Minu marsruudiks on Võru-Tartu-Tln-Tartu-Võru. Gerly tuleb ju tagasi ja talle on vaja lennujaama vastu sõita

Go Lena!

Love, I got it bad for you / I saved the best i have for you / You sometimes make ma sad and blue / Wouldn’t have it any other way

Kes olid teie lemmikud ja mis ei kõlba kassisaba allagi?

on see karma? kui jah, siis mille eest?

eile pärast koosolekut läksin suudlevatesse, kus hiljem liitusid minuga hele-riin ja veelgi hiljem triinu. sõin, tegime mõned kokteilid ja ajasime juttu. ilmselgelt olen mina üks neist, kelle alkohol muudab kiirelt lõbusaks (ja ainult positiivses mõttes) ja ilmselgelt pidin ma veikole helistama, et kas me võime talle külla minna. läksimegi TKKsse. kuna õppejõud oli neil ka seal, väga kaua passida ei viitsinud. triinu kadus juba varem ära ja meie heleriinuga võtsime jalad alla natuke enne kella üht öösel. tähe tänava alguses püüdsime takso ja kojusõit võis alata. panime hele-riinu tema kodu juures maha ning siis mõned minutid hiljem jõudsin ka mina koduni. ning siis algasid minu probleemid. juba maja välisukse juures avastasin, et damn - ma olen oma võtmed ära kaotanud. otsisin kõva viis minutit oma hiilgaslikust kotist, kuid ei midagi. helistasin siis hele-riinule lootuses tema juurde ööseks minna ja ega tal selle vastu midagi ei olnud. jõudsin ühika ukse juurde ja mõtlesin ümber, võtsin temalt konvendi võtme, et sinna minna - sest kuhu mujale sain neid jätta? konventi jõudes oli mul külm ja ebamugav olla. hullemat moodi. võtmed olid rebastoa laua peal. ma panen ALATI võtmed kotti ja kontrolli pidevalt, on nad mul alles. ning seekord siis niimoodi. kuna mul oli täpselt nii vastik olla, kui enne kirjeldatud, otsustasin, et ei hakka poole kahe paiku koju tagasi kõndima ning jään tudukasse ööseks - polegi seda varianti proovinud. ja võin öelda, et enam ei taha ka. gerly, kuidas sa suutsid?! madrats oli ääretult ebamugav ning poole öö pealt üles ärgates, tundsin, kuidas kõik liigesed olid kanged ja puusa juurest valutas. ausalt. reumat mul ei ole, kuid it sure as hell felt like it.

ahjaa. kogu selle tegevuse ajal sadas vihma ja puhus külm tuul ning seda ka mitte eriti vaikselt.

ning ma sain järgise semestri spordivanema ameti. viimane teeb kõik paremaks.

ning nüüd kergelt magamata, kõikjalt kange, hullema bedhair’iga tuleb mul ennast kodunt välja ajada ja vanaema pool käia. ning raamatust on veel u 60lk lugeda ning essee täna ärakirjutada-saata. ja õhtu on veel ees.

ja tegelikult ka! SLis sain fortune cookie’ga “beach house key”. argh.

raamatuga olen jõudnud 224ndale leheküljele. kokku on 292, mis tähendab, et….68 on vist veel jäänud. not too shabby arvestades, et alustasin natuke üle kolme tunni tagasi. damn, ma loen kiiresti.

Aga täna on see päev, kus koosolekul valitakse järgmiseks semestriks uued ametnikud. pärast eilset tundub, et mul on võimalus üks nist saada, kui üritan enne õhtut mite hõisata ja asja ära sõnuda. tahaks küll tegelikult. kui tore oleks seltskondlikult joogas käia näiteks? kõik on läbirääkimiste küsimus.

aga nüüd tuleb riidesse panna. koosolek ilmselgelt läheb täna pikaks ja pärast on plaan midagi teha. välja minna istuma kuhugi või tantsima. viimast pole väga kaua teinud…

ja ma soovitan kõigile mu pooleliolevat raamatut. John Mole - Elu nagu kreeka ε