It’s a beautiful lie|She always had that little drop of poison

Viimane eksam on 9 päeva pärast. Matemaatika. Praegu pole mingit erilist tunnet, ma armastan matet, ainult valemid on vaja üle korrata kiiresti. Tahan tulemusi juba teada. Inka suuline oli 19 punkti. Ma vehkisin seal kätega ja naersin palju. Teema polnud just parim, aga vähemalt ma tulin toime. Enne eksamit oli mul närv sees, päriskorralik närv kohe. Üritasin end maha rahustada, meenutades kõiki toredaid asju, mis nt hostelis ja selle rahvaga seoses toimunud. See rahustas ainult natukene. Mulle meenus Ben, Hell Hunt ja Hamleti monoloog. Pool tundi enne eksamit kõndisin ma mööda kooli parklat edasi-tagasi ja lugesin Hamleti monoloogi valju häälega. It worked. Närvilisus kadus. Shakesepeare oli geenius. Ma pean Hamleti monoloogi ära raamima. Nüüd veel mate ja siis on kõik kooliga. See aeg on liiga segane, nii palju otsuseid ja valikuvariante. Samas ma ei taha, et see veel läbi saaks. Praegu on veel hea, sest praegu on veel mate eksam kõige olulisem. Kui see on läbi saanud, siis tuleb ära otsustada, mis edasi teha. Palju väikeseid samme ja otsuseid. Kuidagi pean ma oma suurte eesmärkideni jõudma.

Anyway, ma olen liiga väsinud ja liiga varsti pean ma juba matesse minema, täna korratakse trigonomeetriat, siis peab kohal olema, seda pole ma kunagi õppinud korralikult. Oleks vist lõpuks aeg.

Õhtul enne inka suulist kuulsin ma oma käo ära, jep õnnekägu. Ja järgmine hommik kuulsin ka kägu. vähemalt pole lõuna ajal kuulnud. Mitte et ma eriti usuks, aga ma olen üks kord kuulnud esimesena lõuna ajal kägu ja umbes nädalake hiljem suri mu vanaema. Me kuulsime kägu teda haiglasse külastama minnes, negatiivsed emotsioonid. Igatahes, õnne peaks olema… ja palju.

Bye

In russia, you get a tattoo for every sin you’ve commited. (ma ei saa, ma armastan seda lauset)

Mulle ka meeldib eesti õigussüsteem, kus inimene saab ebaseaduslike relvade ja lõhkeainete omamise ning relvaga inimese ähvardamise eest ainult trahvi. Ülimalt tore. Mul pole sõnu tegelikult. Tigedaks teeb selline asi. Laseme aga igasugustel jobudel vabalt ringi käia. Midaiganes.

It took five men to seize him.

Mälestused ei kao nii kergelt, neid ei leevenda rahaga… vähemalt kõigi puhul mitte.

Suurepärane elu

VIIMANE KAART, VIIMANE KAART ELU PAKIST ON LÄIND
VIIMANE FRAAS JA SULGUBKI KAAS, MIS LAUSUMATA SUL JÄI
VIIMANE RIDA POOLIK ON TAAS, ELU VALELIK LAIM
KAS OLIGI ELU KÕIK, MIS NÄIS

Avastan uut, ilusat ja head.

Kõige koomilisem on see, et kuigi praegu on meeleolud suhteliselt nullis kogu selle jama pärast, olen ma ikka veel positiivselt meelestatud. Ma tulen sellest välja, ma tulen alati kõikidest jamadest kuidagi välja. Ainus mis mind häirib on see, et see kõik toimub eksamitega samal ajal.

Okei, ma pole siia tükk aega kirjutanud. Samas on elu suhteliselt põrgu ka olnud. Kõik tööd sain tehtud, mis vaja, isegi füssa hinde sain kätte ära. Täna oli siis kirjand. Jep, aga loomulikult suutsin ma enne kirjandit haigeks jääda, seega täna ma põhimõtteliselt surin ja kirjutasin kirjandit. Midagi head ma ei oota, eks näis mis tulemused on, kui läks metsa, saan järgmine aasta uuesti teha. Shit happens 5 päeva pärast inka eksam. Mul on juhe koos. Kõik käib liiga kiiresti aga ma ei oskagi siia midagi kirjutada, mul ei toimugi midagi peale enda ravimise ja vahepeal ka õpin :S Mateks peaks õppima hakkama. anyway. ma ei tea, ma topin nüüd mingid asjad kokku ja kobin linna üheks õhtuks lõõgastuma ja homme alustan inkaga. reeglid pole kunagi mu tugev külg olnud. On aeg oma nõrku külgi vähendada, seega 5 päeva inka reeglite ja erandite jms õppimist. Muu peaks enam-vähem loomulikult tulema 

jah, asjad ja linna… mulle on üks õhtu puhkust lubatud

yay, wish me luck !

väsinud ja liiga kerge. Ma olen kogu selle jamaga (haige olemine + viimased koolitööd + eksamid) kaotanud nii palju kaalu et mind pole varsti enam olemas. Lihtsalt nagu olengi kadunud, nähtamatu, läbipaistev. Jep, I’m dying :S v midagi sinnakanti.

maie jookseb nüüd oma puhkeõhtule…

bye

Oeh, minu jaoks algas ka siis kevad täna õhtul. Koju jõudes olin ma nii väsinud ja omadega läbi, aga õppida on veel palju ja mul polnud õrna aimugi, kuidas sellest hallist udus oma peas lahti saada. Siis meenus mulle eelmise aasta kevad. Jep, umbes sama aeg, ma olin peaaegu et masenduses, noh, tuju just kiite polnud, palju asju oli halvasti Ma olin just kääpale kolinud, linnast. Oma tuimas olekus mõtlesin, et oleks hea idee loodust nautida ja ma alustasin iagõhtuseid päikeseloojangu aegseid jalutuskäike. Okei, jalutuskäigud, minu sellise, keskmise tempoga kõnnin ma seda umbes 30-40 minutit, peaks umbes 3 kilomeetrit olema vist.

anyway: ma alustasin uuesti. See aasta ma ei kõnni küll enam üksi, vaid koos bettyga, kuid bettyga on ka lõbus aga ma olen jälle armunud… eesti loodus on liiga fantastiline… ma võiks tunde seda teed vist jalutada, aga mul on siiski ajapiirang… ma alustan natuke enne päikese loojumist ja kui päike metsa taha kaob, olen ma poole tee peal ja ülejäänud tee imetlen värvidemängu.

ma üritan sellest jälle igaõhtuse asja teha. Võibolla ühel päeval ma juba jooksen seda rada, tahaks küll nii

Igatahes, energiat on tunduvalt rohkem kui enne ja nüüd saab täie hooga õppimisega maadlema hakata

Tegelikult on mul sellest pidevast palavikust kopp ees. Esiteks see väsitab väga jubedalt ja teiseks, kolme nädala pärast hakkavad eksamid… tahaks eksamite ajal siiski okei olla juba. Mind peaks vitamiinid ja unerohud terveks tegema… nooh, võibolla.

Väsinud sellest jamast. Tahan olla terve!

Laupäeva õhtul helistas tõnis mulle ja kutsus priidu juurde. Olin nõus. Lubatud poole tunni asemel olid nad 10 minuti pärast mu ukse taga. Trampisid sisse kohe ja hämmastaval kombel said nad bettyga hakkama. Igatahes, mina kadusin asjatama, nemad leidsid mu digika ja see on siis tulemus kui jätta tõnis jörgeniga minu tuppa:

jep, imelikkus on meil suguvõsa viga…

Priidul on super koer. Istusime seal, mängisime aliast, poisid käisid saunas, jõime natukene ja ajasime lolli juttu. Mõus oli. Pühapäeva hommik oli veel parem. Komberdasin rõdu peale suitsu tegema ja mulle avanes liiga ilus vaatepilt. Aga ma lammas ei tulnud selle peale, et pilti teha. Selle asemel istusin ma sinna maha ja lihtsalt nautisin päikest. Super.

Nüüd aga… alustame ülima füüsika õppimisega. Mehaanika ja soojusõpetus. Imeline. Ja mu pea ähvardab juba lõhkeda. Mulle meeldivad need viimased kooli nädalad, eriti kui füüsika õpetaja on olnud eksiarvamusel et meil veel maikuus ka tunnid.

Wish me luck!

Füüsika, ühiskond, ajalugu jne